Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop) Reflektoril on objektiiviks nõguspeegel.(Newtoni teleskoop (1668) Katadioptrilistel teleskoopidel ...
aga alates 2006. aastast liigitatakse ta kääbusplaneediks. Pluuto sai oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle Hades allmaailmajumal. Selle nime pakkus esimesena inglise koolitüdruk Venetia Burney ja valituks osutus see sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esimene kosmosesond peaks alles 2015-dal aastal sinna jõudma. Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule
.........................................................................................3 Merkuurist üldiselt...............................................................................................................4 Märgatav sarnasus Kuuga....................................................................................................5 Merkuuri iseärasused .........................................................................................................6 Uuemad avastused ja kosmosesond Messenger...................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus: ............................................................................................................................................10 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis Päikesele lähimast planeedist Merkuurist. Püüan anda pildi
mõju inimesele ning tehakse eksperimente ja vaatlusi meditsiini, loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas • Aastast 2006 ISS-ilt pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihasekärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid ISSi orbiidist vahemikus 14. sept. kuni 14. nov. 2018 luumurrud ja liikumisraskused Voyager 2 • Voyager 2 on NASA kosmosesond. • Start anti 20. augustil 1977. • Kosmosesondi eesmärgiks oli uurida päikesesüsteemi ja selle piirialasid • Sondi põhimissioon lõppes 31.detsember 1989, kuid ta on endiselt töökorras ja temaga peetakse läbi deep space networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 kosmosesond • Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist tehes neist hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod.
NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päik...
Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras Koosnevad jääst, kividest ning tolmust
lühikestel lainepikkustel (paremal), kus on näha ähmased pilvepiirid ja atmosfääri ulatus. Kui Voyager 2 möödus Uraanist 1986. aastal, registreeriti Voyager tervel 2 - on 20. augustil planeedil 1977 kosmosesse lähetatud NASA kosmosesond. Kliima Uraanil Uraani kliima on tugevasti mõjutanud nii tema sisemise soojuse puudumine, mis limiteerib atmosfäärilist aktiivsust Korralikke andmeid Uraani atmosfääri kohta on vähem kui 84 aasta jagu
Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.)
laskudes ning uuesti üles pinnale tõustes ke- Päi vii ul Helilainete allikaks on röntgenkiirgus, mis tekib aine neeldumisel musta auku. Mu au ba k- ss st Maa tenorihääli loovad alumiste atmosfäärikihtide helilained, põrgates vastu Maa pinda ja tekitades helilaineid Maa sisemuses. Tenorihelid koosnevad tuhandetest toonidest sagedusega umbes 10 millihertsi tip Ma en or pt a- Kosmosesond Galileo registreeris tugevaid signaale Jupiteri rõngaste ja kuude ümber. Signaalid tekivad plasmas - ioniseeritud gaasis, mida ümbritseb tugev magnetväli. Helideks muundatuna kõlavad need nagu tõusvad ja laskuvad flöödiviisid. Flö er- pit Ju öt Sat ur ni rõ ng ad Ju pit eri ma gn et osf äär Tänud!
html ● 16. 07.1969, Neil Armstrong, Edwin "Buzz" Aldrin ja Michael Collins ● 20. juulil 1969, korjasid mulda ja kive ● Collins viibis Kuu orbiidil ● https://www.youtube.com/watch?v=INQlaTnN2cg Esimene kosmoselaev, mis jõudis tähtedevahelisse kosmosesse ● Voyager 1, 1977 aastal ● Päikesesüsteemi väliste planeetide uurimiseks (Jupiter, Saturn, Uranus, and Neptune, Pluuto?). ● Maale kõige kaugem kosmosesond ● esialgne eesmärk oli lennata mööda Jupiterist, Voyager 1. Allikas: Saturnist ja Titanist. https://www.britannica.com/technology/Voyag er-space-probes ● Peaks olema piisavalt kütust, et opereerida vähemalt kuni 2020. Aastani (22,5 miljardi Mars Pathfinder ● 04.07.1997, kõigi aegade esimene robotkang punase planeedi pinnal ehk Marsil.
horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. NEW HORIZONS UURIMINE Pluutot pole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada ta pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19.jaanuaril 2006.aastal asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons , mis peaks sinna jõudma 2015. aasta lõpus.
Veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. · Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine · Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Kaaslased · 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. · 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i
Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. 7.slaid Uraani kauge asukoht Päikesesüsteemis tähendas seda, et ta polnud antiikrahvastele tuntud. See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom William Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Uraan oli esimene planeet mis avastati teleskoobiga. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 tegi pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ning kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander
Näiteks teadsin, et Merkuur on kõige väiksem planeet ja Päikesele kõige lähemal.Sain teada seda, et Merkuuril on hästi palju kraatreid ja seal pole elu. Projekti oli raske teha, sest leitud info oli raskesti arusaadav, keeruliselt selgitatud. Raamatukogust otsisin lastepärasemaid raamatuid päikesesüsteemide kohta ja kasutasin ema abil ka interneti. Huvitav juhus oli see, et just projekti koostamise ajal saadeti Merkuuri uurima uus kosmosesond. 8 Kasutatud kirjandus 1. https://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ mercury.html 2. http://forte.delfi.ee/news/kosmos/varskelt-startinud-esa-ja-jaapanlaste- kosmosemissioon-tottab-merkuuri-uurima?id=84080434 3. http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/terve-nadala-astroloogia-vaata- mida-planeetide-mojutused-sulle-koikideks-nadalapaevadeks-toovad?
Schmidti teleskoobid sobivad hästi ka komeetide ja Maa tehiskaaslaste jälgimiseks. Samuti on nad osutunud efektiivseteks kaugseires ja Maa pildistamisel tehiskaaslastelt. Tänapäeval kuulub Schmidti kaamera peaaegu iga nüüdisaegse observatooriumi standardvarustuse hulka. Et Schmidti ei huvitanud maine kuulsus ega reklaam, siis ei võtnud ta oma leiutisele isegi patenti. Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST (Lisa 6) Hiinas (hetkel suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler (Lisa 7), mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism
suhtes ,,külili". Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg- ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel külmub lämmastik uuesti ja langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest Pluutol ilmastik kaob hoopis.
tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse gravitatsioonivälja lendas lihstalt planeedist mööda kosmosesse. Ligi 3,5 miljardit krooni maksev projekt nurjus. JAXA pressiesindaja Hitoshi Soeno ütlest, et kontroll satelliidi üle on säilinud ning Umbes kuue aasta pärast jõuab sond uuesti Veenuse lähistele ja avaneb uus võimalus.
Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Uraanil on avastatud 27 looduslikku kaaslast Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Huvitav fakt Uraanist Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud hiiglaslik survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab ning laseb planeedi pinnale sadada teemantidel. Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier'
Seal peavad nad muu hulgas proove koguma ja eksperimente ellu viima. 3.Marsi uurimine Teaduslik üldsus on koguaeg arvanud, et Marss on ebahuvitav ja et päris kindlasti puudub seal elu. Kuid iga kord pärast uusi ja paremaid uuringuid on teadlased pidanud oma arvamust muutma. Ja punane planeet pole oma kõige suuremat saladust meile veel avanud. 3.1 Mariner 4 1965. aasta suvel tegi kosmosesond Mariner 4 Marsist möödalennul esimesed 21 lähivõtet planeedist. Aga need fotod olid suureks pettumuseks, sest parematelgi neist oli näha üksnes kraatriga kaetud pind, mis meenutas Kuud. Mariner 4 mõõtis atmosfääri tihedust, ja selgus , et see on Maa omast 100 korda hõredam. Teadlased järeldasid, et Marss on igav planeet, ja seda pole mõtet lähemalt uurida. Kogutud andmete põhjal paistis Marss olevat hoopis teistsugune, kui seda filmides ja raamatutes olid kujutatud
tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Millal vaadelda Jupiteri ja Saturni? Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002- 2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest
põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal. Viimane Voyager 2 foto Uraanist, kui kosmosesond suundus Neptuuni poole. Kasutatud kirjandus ,,Õpilase Entsüklopeedia" Varrak 2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) 07.05.2012 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html 07.05.2012
kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. Esimesed lähifotod Merkuurist saadi 1970. aastate keskel, kui kosmosesond Mariner 10 lendas kolmel korral Merkuurist lähedalt mööda. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Merkuuri pinnal on palju kraatreid. Veel leidub pikki seljandikke, mis arvatakse olevat tekkinud planeedi kokkutõmbumisest. Atmosfääri Merkuuril ei ole. Päikesekiirgus ja meteoorkehad langevad planeedi pinnale ilma mingi takistuseta
Uus planeet asus küllaltki lähedal P. Lowelli ja W. Pickeringi poolt ennustatud kohale. C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25-naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Uurimislugu Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Avastamisele järgnenud ligi viie aastakümne jooksul ei saadud teada peaaegu midagi uut selle kauge maailma kohta. Vaid 1950. aastate algul leiti, et Pluuto heledus muutub 6,4-päevase perioodiga, põhjuseks ilmselt planeedi pöörlemine. Kaaslased 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks
Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine? Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma
Sellega aga, et Tombaugh avastas Pluuto ning tegi kindlaks, et seal kaugel servas pole enam ühtegi suurt planeeti , mis ootab avastamis, määras ta ka kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Päikese perekonna suurus oli lõplikult kindlaks tehtud. (Planeet Pluuto) Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused Teleskoobid näitavad, et planeet Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst Ükski kosmosesond pole aga seda lähemalt uurinud. Avastamisest saadik on Pluuto jäänud saladuslikuks ning tekitanud hulgaliselt küsimusi, mis senini on jäänud astronoome vaevama. Pluuto orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, nimelt pöörleb ta külili. Ka tema orbiit on kaldu, võrreldes teiste planeetide orbiitidega, nii et aeg-ajalt tõuseb ta kõrgele teiste planeetide kohale, siis aga sukeldub alla
Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutot pole kordagi külastatud, isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril aastal 2006 saadeti sinna NASA poolt kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2005 ehk 7 aasta pärast. Pluuto avastamise lugu Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani liikumise ebakorrapärasuste
elementi. Organismid, kes elavad meile tuttaval planeedil, vajavad eluks põhiliselt siiski 4 elementi - hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Nüüd, kui me teame, mida otsida, ja kui vajalik tehnoloogia on olemas saab hakata universumit avastama. Selleks kasutatakse tänapäeval erinevaid võimalusi, üks kulukam ja efektsiivsem kui teine. Joonis Michael Fowler, University of Virginia 9/16/2008 Voyager 1 ja Voyager 2 1977. aastal saadeti Maalt teele kosmosesond Voyager 1, mille ülsanne oli esialgselt uurida Päikesesüsteemi äärealasid, planeetide vahelist ruumi ning Jupiteri ja Saturni. Teadlased soovisid täiendada ning parandada olemasolevaid andmeid nende kahe planeedi mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja planeetide kaaslasi. Peamine missioon sai edukalt täidetud ja lõpetati 1980ndal aastal. 2013. September NASA ütles, etVoyager 1 on ületanud heliopausi ja on jõudnud tähtedevaheliste süsteemide vahealasse ja on sellega Maast enam
aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinder). Kosmosesondide abil on õnnestunud saada väga väärtuslikku lisa maapealsete vaatlustega kogutud andmetele. Väga viljakas oli 1971. aasta (mida tinglikult nimetatakse ka Marsi-aastaks, sest Marss oli siis suures vastasseisus), kui Marsi lähedusse jõudsid nõukogude kosmosesondid "Mars 2" ja "Mars 3" ning ameerika kosmosesond "Mariner 9". Esimest korda laskus Marsile maandumisaparaat "Mars 3". 1974. a. jõudis Marsi lähedusse koguni neli nõukogude kosmosesondi "Mars 4", "Mars 5", "Mars 6", "Mars 7". MARSI KAASLASED Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Mõlemad avastati 1877. Aastal Asaph Halli poolt. Phobos Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema keskmine läbimõõt 22 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo
ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel. TEEKOND JUPITERILE 1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks. 1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond uuele territooriumile. Kui Pioneer 10 jättis Marsi punase ketta seljataha, oli tema ees näha kauget sära, igast tähest tugevamat valgusallikat see oli Jupiter, lähim ja suurim neljast massiivsest maailmast, mida ühiselt nimetatakse gaashiidudeks. Jupiteril on impepärasete kujunditega pilvkate ja intrigeeriv punane laik ning ta on nii suur planeet, et sinna mahuks 1300 Maad. Samuti on ta ka Päikesesüsteemi kõige mõjukam planeet
Maa satuks sellele “sõlmede joonele”. Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru. Kui Maa ja Päike on samal pool sõlmede joont, näeme me nagu tavaliselt rõnga valgustatud pinda. Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond “Voyager”, pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. 7 Rõngata Saturn 8 Saturni kuud
Maa satuks sellele "sõlmede joonele". Aga satub ta sinna kindlasti, kuna aastaga teeb ta ju orbiidil täistiiru. Kui Maa ja Päike on samal pool sõlmede joont, näeme me nagu tavaliselt rõnga valgustatud pinda. Kui Maa on sõlmjoonest ülalpool, siis on Päike allpool: me näeme rõnga valgustamata poolt! Valgustamata rõngas paistab siis küllalt laiana ning heal juhul on võimalus oma silmaga näha seda, millest seni teame vaid kosmosetehnika vahendusel - Saturni rõnga negatiivi. Kosmosesond "Voyager", pildistas 1980.a. rõngast mõlemalt poolt. Tuli välja, et heledad rõngad muutusid tumedateks; mis aga üllatas, oli see, et rõngaste vahelised tühikud (silmaga näeme neist suurimat, nn. Cassini tühimikku, lähedalt vaadates on neid aga sadu) muutuvad läbivas valguses heledaks. [7] Rõngata Saturn 8 Saturni kuud
Sõna pärineb kreeka keelest ja tähendab ,,tähesarnane". Enamik neist tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel, alas, mida nimetatakse asteroidide vööks. Selles vöös võib kosmoserakett rahulikult lennata, sest asteroididevahelised kaugused on väga suured. Asteroidide kataloogis on neid ligi 400 000, umbes 14 000 on saanud endale nime. Asteroide ei nimetata nende avastaja järgi, nad saavad endale katalooginumbri. Esimene ülesvõte väikeplaneedi pinnast saadi 1991. aastal, mil kosmosesond Galileo möödus asteroidist Gaspra. Ta on pikk, ca 20 km läbimõõduga, korrapäratu kujuga keha, mille pinnal mitmeid vagusid ja meteoriidikraatreid. Asteroidid liigitatakse põhiliselt kolme gruppi: süsinikasteroidid, mis on kõige levinumad ja kivisöest tumedamad, kiviasteroidid, 6 mis on suhteliselt heledad ja peegeldavad valgust ja metallilised asteroidid, mis koosnevad
(diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002-2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest
endiselt. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha päikesesüsteemis. Alates 1930 kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble´i kosmoseteleskoop suudab vaid üksikuid suuremaid vorme tema pinnal eristada. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla seitsmele päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole , Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg .Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 . Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kui võrdlemisis madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule
aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Ta jääb suuruselt alla isegi seitsmele päikesesüsteemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile. Pluutost kaugemal asuv teine kääbusplaneet on Eris. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, mille nimi on Charon. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast - Nix ja Hydra. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. 1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul
annaabi.ee 
