2. Maailm on ühtne, kuid selle ehitus on hierarhiline. Nüüdisaegse maailmapildi aluseks on eeldus, et kõrgemaid liikumisvorme ei saa taandada madalamateks. Sellest tuleneb maailma ehituse mitmetasemeline( hierarhiline) mudel, kus tasemed on järjestikuses alluvuse suhetes. Maailma ehituses eristatakse mikro-, makro- ja megataset. Mikrotaseme objekte kutsutakse kehadeks. Mikrotaseme objekte kutsutatakse osakesteks. Megataseme objetid on galaktikad, mille uurimisega tegelevad kosmoloogid. 3.Maailm areneb sisemiste vastuolude tõukel. Nüüdisaja füüsikas on arenemine ja sellega seotud pöördumatus üldtunnustatud, Universumi mudelitest elementaarosakeste füüsikani. Füüsika loobus nii makro- kui mikrotasemel korraldatud uuringutest sellistest reaalsuse kontseptsioonist, mis eitab tekkimist ja arenemist universaalsete ja muutumatute seaduste säilitamise nimel. 4. Põhjalikkus avaldub nii dünaamiliste kui statistiliste seaduste kaudu
tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suurt pauku nimetatakse Universumi alghetkeks, mille ajal oli Universumi läbimõõt 0. Täna otsivad mõned teadlased väljapääsu paralleelsetest maailmadest. Nad väidavad, et Suur Pauk võib plahvatada mis tahes hetkel. Igal hetkel võib sündida uus, järjekordne universum. Millest meie küll midagi ei tea ega saagi teada. Mis toimus pärast Suurt Pauku? Kosmoloogid on selle uurimisega tervelt 13 miljardit aastat hilinenud. Suur osa andmetest Suurele Paugule järgnenud aja kohta on pöördumatult kadunud. Sellisele järeldusele jõudis keerukate arvutuste abil Harvardi ülikooli teadlane Abraham Loeb. Loebi sõnul hävitas galaktikate ja tähtede tekkimine andmed universumi tekkimise kohta. Pidevalt paisuv maailmaruum ahendab meie vaatevälja veelgi. Loeb soovitas praegustel teadlastel kasutada kõiki võimalusi, et kauges minevikus toimunut uurida.
STATISTIKA Statistika rakendusalad: 1) Statistikaamet 2) Laohoidjad 3) Sadamajuht 4) Majandusteadlased 5) Bioloogid 6) Kalandusteadlased 7) Sotsioloogid 8) Astroloogid 9) Kosmoloogid 10) Õppekeskuse spetsialist 11) Kokk 12) Üliõpilane ise Statistika piirangud: 1) Statistilised meetotid võivad vaid osaliselt mõjutada ja suunata spetsiaalsete seisukohtade kujunemist ja otsuste langetamist. (EMOR; Saar-Poll) 2) Statistika aitab kiita või laita hüpoteese teatud usaldavuse piires. 3) Statistika sobib massnähtuste hindamisel ainult küllaldase infoandmete olemasolul. (Representatiivne valik) 4) Tegelikkuses on olukordi, mida statistiliste näitajatega ei saagi
Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop. Seda kasutatakse peamiselt koos spektrograafiaga ASP-32. tähespektrite registreerimiseks kasutatakse USA päritolu CCD-kaamerat HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur. Universum näib meenutavat kolmemõõtmelist malelauda, mille suuruseks
Universumi paisumisest tulenes omakorda Suure Paugu teooria, mille järgi oli terve Universum määratu hulk energiat kunagi pakitud kokku ühte punkti, plahvatanud ning sestsaadik alates kogu aeg paisunud. Teadlastel on aga erinevad arvamused Universumi tuleviku osas. Mõned usuvad, et Universum jätkab paisumist, muutudes suuremaks ja külmemaks. On teada, et kui galaktikad liiguvad laiali, siis ühe galaktika gravitatsioon tõmbab teisi, aeglustades niimoodi paisumist. Mõned kosmoloogid arvavad, et triljonite aastate pärast gravitatsioon pidurdab galaktikate liikumise täielikult, kuni nende kaugenemine lakkab. Gravitatsioon hakkab siis galaktikaid üksteise poole tagasi tõmbama, Universum tõmbub kokku, kuni kõik on jälle koos ühes punktis. Viimaks laguneb Universum jõuliselt kokku sissepoole suunatud plahvatuses ehk implosioonis, mida kutsutakse Suureks Kollapsiks. Hubble'i järjestuseks kutsutakse Hubble'i poolt 1925. aastal välja töötatud galaktikate
printsiip) ning Universum näeb ühtemoodi välja olenemata sellest, kus vaatleja asub. Piisavalt suures mõõtkavas on erinevused tühised. Kosmose vaatlused näitavad, et Maast kaugemal on galaktikaparved tihedamalt koos ja sisaldavad vähem metalle. Seda seletavad kosmoloogilist printsiipi rakendavad teadlased falsifitseerimatu oletusega, et galaktikate populatsiooni muutusele piki vaatekiirt vastab muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema sünkroonsed, nii et ühesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus
peatada Universumi paisumise ja asendada selle kokkuvarisemisega, kuni Universumist jääb uuesti järele vaid singulaarsus, millest võib-olla algab uus paisumine. Vastupidi, ta võib osutuda liiga nõrgaks, nii et Universum jääbki alatiseks laiali tormama, seni kui kõik on nii eraldatud, et mingist aine vastastikmõjust pole juttugi. Universum saaks siis kohaks, kus kõik on surnud ja inertne, kuid üpriski avar. On ka kolmas võimalus, et gravitatsioon on täpselt õige suurusega. Kosmoloogid nimetavad seda kriitiliseks tiheduseks. Siis hoiab ta täpselt õigete mõõtmetega Universumit koos ja kõik käib lõpmatuseni nagu kellavärk. Neid kolme liiki universumeid kutsuvad eriteadlased suletud, avatud ja tasaseks universumiks `' (Bryson 2003:28-29) (joonis 6) Meie Universum. 2.2. Tume energia `' Kui enne sai maailma lõpust räägitud, siis tuleb selgeks teha mõiste, mida me pole seni puudutanud, nimelt ,,tumedast energiast''. Tumeda energiaga puutus teadus kokku
väikese ja kirjeldamatult kuumana. Järgneb väga kiire paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Läheb veel mitusada miljonit aastat, kuni tekivad esimesed tähed ja g! alaktikad. Kiirgus jääb taustana alles ja kui ruum üha laieneb, suureneb selle lainepikkus. Elementide tekkimine - 380 000 aastaga oli Universum jahtunud umbes 3600 kelvinini. Elektronid ja prootonid moodustasid vesiniku aatomeid. Siis sai valgus levima hakata, kosmoloogid ütlevad, et kiirgus vabanes ja Universum hakkas läbi paistma. Tumeainest oli juba moodustunud suuremõõduline struktuur. Nüüd sai ka aine gravitatsiooni mõjul samades kohtades koonduma hakata. Moodustusid galaktikad ja tähed. Nii on moodustunud Universumi kõige suurem struktuur, mida tihti nimetatakse kärgstruktuuriks. Linnutee galaktikas hakkas umbes 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kosmilisest gaasist ja tolmust moodustuma uus täht, Päike
Vaadeldava universumi läbimõõduks on hinnatud 28 miljardit parsekit (umbes 93 miljardit valgusaastat)[2]. Võrdlusena võib tuua meie kohaliku galaktika, Linnutee galaktika, mille läbimõõt on 30 tuhat parsekit ehk umbes 100 tuhat valgusaastat ja Päikesesüsteemi kuuluva Pluuto orbiidi läbimõõt on üks tuhandik valgusaastat[1]. Kogu universumi suurus ei ole teada ning see võib olla lõpmatu. Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks[1]. Kosmoloogid uurivad universumi ehitust ja arengut selle tekkest alates kuni tänapäevani ja püüavad ennustada universumi tulevikku. Tänapäeva kosmoloogia tugineb simulatsioonidel ja arvutimudelitel, mis töötavad üldrelatiivsusteooria võrrandite järgi[3], kuid universumi täielikuks kirjeldamiseks on vaja üldrelatiivsusteooria kvantfüüsikaga ühendada, mida pole veel seni suudetud teha ja seetõttu tuleb praeguseid tulemusi võtta kui esialgseid lähendeid.
Pakutud uued nimed ulatusid akadeemilisematest (The Grand Expansion -- Suur Paisumine, Creation -- Loomine jmt.) kuni naljakateni välja (Jurassic Quark -- viide tuntud filmile "Juuraajastu Park", Hubble Bubble -- Hubble'i Mull jne). Võitjaks osutus aga... F. Hoyle'i poolt ligi 40 aastat tagasi pandud vana nimi -- konkursi korraldajad leidsid selle olevat parima. Universumi tekkehetkel toimunut ei tea keegi ja ei saagi teada, küll aga on kosmoloogid üsna üksmeelsed Universumi arengus pärast paari esimest sekundit. Ollakse arvamusel, et kui Universumi keskmine temperatuur oli 1028 K (praegu 2,7 K), siis aine eraldumine antiainest. Mida see tähendab? See tähendab, et kiirgusenergia tekitas vaakumist aineosakesed ja antiaine osakesed. Sellist osakeste paari teket footoni või mõne teise suure energiaga osakese neeldumisel on korduvalt vaadeldud kiirendites. Kui temperatuur langes alla 1028
Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose
annaabi.ee 
