Ka silmud, kes tõelistest kaladest on evolutsiooniliselt kauge rühm, on soomusteta. Osadel kaladel (tuurlastel) on nahas mitte soomused vaid luuplaadid. Suured luuplaadid paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. Soomuseid on erinevaid tüüpe: · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: tsükloid- ja ktenoidsoomused ning kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Soomusvalem. · Minimaalne küljejoone soomuste arv;
otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel)2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur)3. Elasmoid- ehk õhiksoomused(kiiruimsetel)– tsükloidsoomused N. karplastel,– ktenoidsoomused N. ahvenlased.4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) Alamklass KÄSIUIMSED kaunis hulkuim, säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala Alamklass: KÕHRLUUSED Atlandi tuur, vene tuur, servjuuga, sterlett • käävja kehakujuga• alaseisune suu• nokis• heterotserkne saba• soomused kadunud või muundunud (ganoidsoomused)• seljakeelik hästi säilunud• selgroolülidel puudub keha• toeses palju luukude •südamel arteriooskuhik• üldiselt merekalad
(vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3. Elasmoid- ehk õhiksoomused (kiiruimsetel) a. tsükloidsoomused N. karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste. Seljakeelik hästi säilunud,
Suured luuplaadid w. paiknevad piki keha ridadena neid nimetatakse kilbisteks. Väikeseid kehas asuvaid x. luuplaate nimetatakse naastudeks. Luuplaate esinev ka ogalikel ja sägadel. y. Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja z. kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: aa. tsükloid- ja ktenoidsoomused ning bb. kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse cc. elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). dd. Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha ee. kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel ff. soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge gg. kulgev auguga soomuste rida. 31
annaabi.ee 
