rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina – pakub seletusi ja käitumisjuhiseid • Kontekst – rituaal, mis taaselustab “aegade alguse” sündmused 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas
niidi abil võimaldas palju suurema kui "juuksekarva" täpsusega mõõta muuseas ka kaksiktähtede suhtelisi asendeid. Struve rajas oma kaksiktähtede uurimised plaanikindlalt, arvestades - ning täie õigusega - tulevasi põlvi kui oma töö jätkajaid. Põhiülesanne oli statistiline: uurida võimalikult täielikult kõiki kaksiktähti teatava piirini, et siis selgitada esinevaid seaduspärasusi arvurikka materjali alusel; üks peasihtidest sealjuures on kosmogooniliste küsimuste selgitamine: kaksiktähtede, aga ka üldse maailma arenemiskäigu probleemid. Struve tööplaan koosnes kahest peaosast: 1) kaksiktähtede avastamine ja nende kataloogi koostamine; 2) avastatud kaksiktähtede täpne mõõtmine. Kataloogi koostamiseks Struve uuris läbi kõik põhjataeva tähed ning osa lõunataeva omi kuni 8.5 tähesuuruseni (neid pidi olema mitukümmend tuhat)
· Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu
Peeter Espak näeb müüti kui kujundliku maailma, inimeste ja jumalate olemuse kirjeldust, kus on kasutatud praegusi teadmisi ja keelelisi vahendeid. L.Honko järgi on müüdi jaoks vajalik vorm, sisu, funktsioon ja kontekst. Vormilt on müüt sõnadesse pandud lugu mida võib esitada vihjeliselt, pildiseeriana või rituaalse draamana mis võib elustada unenägudes ja käitumises. Sisuliselt vahendab müüt loomisaja sündmusi ja ühendab neid, seletab praeguse maailma algust läbi kosmogooniliste kirjelduste, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti. Müüt oma funktsioonilt käitub eeskuju ja mudelina, pakub seletusi ja käitumisjuhiseid. Kontekstilt on ta rituaal, mis taaselustab maailma loomise sündmused. Müüt võib olla ka žanr folkloristika žanrisüsteemis. William Bascom 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas nähti müüti kui maailmatõlgendust, mis eelnes teadusele,
annaabi.ee 
