Seetõttu otsustasingi koostada just sellel teemal oma referaadi. 3 1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte
Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu selle tuppa võttis, tähendas see jah-sõna, kui mitte, tähendas see jällegi keeldumist. Vahel olid aktiivsemaks pooleks ka neiud ise nemad võisid käia kolm korda aastas tupele kutsumas. Sellisel juhul sidusid nad endale tühja noatupe vööle ja läksid linna peale poissi otsima. Teine viis oli selline, kus noormehed reas seisid ja neiud nende eest läbi jalutasid. Kui noormees neiut tahtis, pani ta oma noa näitsiku tuppe
poolehoidu võita, kasutades ära oma tarkust, ent hiljem ka kavalust. 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased Süzee jutustab, kuidas linnas ratassepaks õppinud Tõlla-Hans naaseb oma kodukülla, kus ta surnud sugulaselt suure varanduse pärib. Nääri talu tütar Maret himustab meest endale, et tema varaga talu võlgadest päästa, ja hülgab senise austaja Luige Siimu. Hans aga armub vaesesse, kuid see-eest sümpaatsesse Suli Miinasse. Tema akna alla istutab ta jaaniööl ka kosjakase. Näitemängu lõpuks lahenevad vahekorrad nii, et Hans kosib Miina ja Siim ei taha enam Maretit oma tulevaseks. Ka tema arvamus Hansust muutub (joonis 7). Joonis 7. ,, Kosjakased'' ,,Vanemuises''. Autor: K. Lotamõis. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 291) Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema
keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kuulueit pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane ikka oodatud on ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võeti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi aga pudel avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Mulgimaal aga oli kosjakase tava. Noormees viis kase neiu akna taha ja kui see sisse võeti, oli mõtet kosja minna. Varasemal ajal oli ka tuntud tava, kus aktiivsemaks pooleks olid hoopis tüdrukud, kes käisid poisse tupele kutsumas. Tava seisnes selles, et tüdrukud käisid kiriku juures, tühi noatupp või kaunistatud kott vööl, peigmeest otsimas. Lisaks eelpool kirjeldatud tavadele oli ka üks lihtne ja inimlik viis mis tagas edu kosjaminekul
annaabi.ee 
