Mälestusmärk küüditatutele. Kivi peal on kirjas: "Siin algas 14.06.1941 nõmmelaste tee Siberisse". Rännaku puiesteel on nii eramaju kui ka korterelamuid. Kõige kõrgem korterelamu on viie korruseline kivimaja. Mõned aastad tagasi asus samas kivimajas ka Pääsküla raamatukogu, kuid ruumipuudusel koliti uude, raamatukoguks ehitatud moodsasse hoonesse Pärnu maanteel. Rännaku puiesteel kasvab palju puid, enamasti mände. Tänav piirneb pisikese metsatukaga, kus on ka korvpalliplats. Selles metsatukas spordivad kehalise kasvatuse tundide ajal Pääsküla Gümnaasiumi õpilased. Tänava väljanägemises pole midagi sellist, mida poleks teistel tänavatel, mis siinkandis asuvad. Pigem teevad Rännaku puiestee eriliseks inimesed, kes siin elavad, olles enamasti väga sõbralikud ja abivalmis. Siin elavate inimeste arvamus Rännaku puiesteest on väga hea ja üks samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta sattus koos perega elama Pääskülla,
Viru-Nigula noortetuba. Seal on noortel võimalus peale kooli ja vabal ajal oma aega veeta. (Viru-Nigula Noortetuba, 2017) 2 Spordihoones saab meil tegeleda erineva spordiga. Põhiliselt lauatennise, korvpalli ja jalgpalliga. Jõusaal on muidugi ka. Meil on isegi korvpalli treeneriks Andres Sõber. Endine Rakvere Tarvase korvpalli meeskonna peatreener. Treeninguid on võimalik ka väljas teha. Spordihoone taga on jalgpalli väljak ja väli korvpalliplats, mida noored suvel sageli kasutavad. Meie asulas on isegi Koduloomuuseum mida igal pool mujal ei ole. Sinna on kokku kogutud kohalike inimeste esemeid ja fotosid. Paljudel lastel on äratundmisrõõm oma esivanematest. Kui lapsed lõpetavad lasteaia ja hakkavad kooli minema, siis tutvustatakse muuseumis kohalikku ajalugu. See pakub noortele huvi. (Viru-Nigula vald, 2017) Perearst ei ole meil küll kogu aeg kohapeal, aga õde selle eest küll. Arsti abi on ikkagi kättesaadav
4 all. Töökoha kõrval on aken, kust langeb töökohale loomulik valgus. Aken on varustatud rulooga, mille võib vajadusel alla lasta (vt. joonis 2). Joonis 2. Tarkvara kvaliteedi inseneri töökoht. Teiste töötajate töökohad asuvad tööruumi pooleks jagava vaheseina taga. Ruum on hele ja varustatud akendega, lisaks on iga töökoha kohal laes sundvalgustus. Kontoris on piisavalt ruumi liikumiseks, lisaks on maja taga väike korvpalliplats (vt. joonis 3), kus töötajad saavad puhkeajal ennast virgutada. Samuti on ruumis piljardilaud juhuks kui õues on vihmane ja/või külm . Joonis 3. Kontori juures asuv väike korvpalliplats töötajatele töövaheaja sisustamiseks. 5 Lisaks on tööandja leidnud võimaluse toitlustada töötajaid töökohal ja hoiab sellega kokku töötaja aega nii, et töötajatel jääks aega ka kehalisteks tegevusteks (vt joonis 4). Joonis 4
meeldiv tegevus. Lisaks spordiüritustele, mis toimuvad nii tipp-sportlastele kui harrastajatele, on seal head võimalused ka koolituste, seminaride, laste spordi- ja töölaagrite, õppepäevade, asutuste suve- ja talvepäevade jne korraldamiseks. (Ajalugu) Vastavalt aastaajale on ettevalmistatud suusa-, jooksu-, matka- ja maastikuratta püsirajad ja asfaltkattega liikumisrada, mänguväljakud (võrkpalliplats, korvpalliplats, jalgpall, indiaca, sulgpall, rannavõrkpall, rannajalgpall). Aastaringselt on valgustatud 4km liikumisrada. 2 3-kohalist alpituba, jõusaal, riietus- ja pesemisruumid ning kaks sauna. Võimalus on kasutada klaverit ja laululava. Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride,
Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei jäänud, sest nende riided olid võimlemisest märjad. Nüüd on see mure õnneks lahendatud. Õueala sai renoveeritud, meil on oma kaugushüppekast, jooksurada, korvpalliplats. Lapsed saavad neid alati õuesoleku ajal ka kasutada ja see meeldib neile väga. Terved lapsed on meie tulevik! 3 2. Laste kehaline aktiivsus ja selle vajalikkus õpilastele Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks
detsembril 1917. aastal Järvamaal ning õppis Türi Majandusgümnaasiumis. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis kaugõppes. 1947. aasta 14. juulil tuli Elmar Reier Kehra Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Kehras puudusid staadionid ja võimlad kohad kus sportida. Kehra elanike abiga valmis spordiväljak Kehra mõisa kõrval, kergejõustikustaadion, lasketiir ja maadlussaal. Reieri algatusel rajati ka nüüd Kehra Gümnaasiumi ees olev spordiplats (korvpalliplats). Käsipalli õpetamist alustas Elmar Reier 1960. aastal, siis kui spordiala üle Eesti populaarseks sai. Tema juhendamisel on poiste parimaks saavutuseks 1965. aastal Eesti koolinoorte spartakiaadi 2. koht. Elmar Reier lahkus käsipallitreeneri ametist 1967. aastal, kui Harju Laste ja Noorte Spordikoolis avati maadluse osakond. 1999. aastal lõppes Elmari Leieri 52 aastane töö Kehra koolis. Elmar Reier suri 30. aprillil 1999. aastal. 2.2 Heino Ojasoo Heino Ojasoo sündis 16
annaabi.ee 
