Tuleb arvestada, et jalal kuivav puu on paljudele lindudele pesapaigaks. Enne lõkkeplatsilt lahkumist tuleb veenduda, et söed on lõplikult kustunud ning tule edasi levimine pole võimalik. Loodusannid Igaühe õigus lubab metsaomaniku huve kahjustamata korjata riigimetsas ja tähistamata erametsas marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi. Igaühe õigus ei kehti era või riigimaale rajatud marjaistandikes. Pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms on toore, mille kogumist igaühe õigus ette ei näe. Tähistatud eramaal liikumiseks ja tegutsemiseks peab saama loa maaomanikult. Eraomanikul on õigus keelata oma valdustes loodusandide, näiteks metsmarjade korjamine. Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu. Ka luba omades tuleb liikuta metsas püsivaid jälgi jätmata, järgides tuleohutuse nõudeid. Kaitsealused
VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada. Igaüheõigus- Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust /RMK/. (Liikumine, telkimine, tule tegemine, prügi, koer, jäljed, taimed). ERAMAA - Kaitstav loodusobjekt. Teed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed. Päikesetõusust loojanguni. Veekogud – avalikud ja mitteavalikud. NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! Kallasrada – Kallasrada- avalikuks kasutamiseks veeääred ja veekogud - Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m - Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m Nii inimestele kui ka loomadele, mis tagab vaba pääsu veeni. Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada EI OLE! (uus
Kalapüük: Mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust (keelab/lubab)! Metsaannid: Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata Massid metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui korilus on lubatud Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda (vihad, pärjad, koore koorimine) NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! KESKKONNAÕIGUS Keskkonnaõigus – normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. TUNNUSJOONED: Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (keskkonnamõju hindamine) Suur rahvusvahelise õiguse roll Tihe seos EL keskkonnaõigusega Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID:
looduskaitseall, on lubatud korjata kõigil, kõikjal ja alati eeldusel, et korjamiskohas on viibimine lubatud. Eramaal ja -metsas, kui need on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maaomaniku või muu maavaldaja luba. Eramaa omanikul või muul maavaldajal on õigus keelata oma maal loodusandide korjamist siis, kui sellega tekitatakse talle ülemäärast kahju või rikutakse vägivaldselt tema kodurahu. Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, männikasvud, vaik jms. kogumine igaüheõiguse alla ei kuulu. Murda elusaid puid ja põõsaid, koorida tüvesid ja langetada kuivanud puid võib ainult omaniku loal. Igaüks võib vett võtta looduslikest veeallikatest nii joogiks, pesemiseks kui olmevajadusteks, samuti varuda kõikjalt jääd. Talukaevust vee võtmiseks on vajalik omaniku luba. Teed ja jalgrajad Avalik tee, sealhulgas riigimetsa rajatud siht on kõigile kasutamiseks. Jälgida tuleb liiklusmärke ja täita liikluseeskirju