olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita
Seljaaju tasemel toimub lihtsam motoorika (refleksid, kõndimismuster). Alumise motoneuroni kahjustub toob kaasa osalise/täieliku halvatuse. Mediaalsed juhteteed keha asend, tasakaal · Vestibulospinaaltrakt- keha asend ja stabiilsuse säilimine · Restikulospinaaltrakt- tasakaalu ja keha asendi säilitamine ennetavalt Lateraalsed juhteteed- tahtelised liigutused · Rubrospinaaltrakt- distaalseid lihaseid innerveeriv · Kortikospinaaltrakt- alfa-motoneuronid keha tüvi ja jäsemed Primaarsest motoorsest ajukoorest algab suurim osa kortikospinaaltraktist, kahjustus toob kaasa osalise/täieliku halvatuse, lihased pole lõdvad, vaid pigem spastilised. Premotoorsed ajukoore alad prim mot ajukoore ees- liigutuste valik Väikeaju- motoorne õppimine, pea ja silmade koordineeritud liikumine Basaaltuumad- järjestatud liigutuste planeerimine, alustamine Kaitsemehhanismid Vere hüübimine
tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui
ämblikvõrkelme vahel) - -aneurüsm NÄRVISÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Motoorsed juhteteed e püramidaaltrakt Püramidaaltrakt (motoorne juhtetee) koosneb 2 neuronist perifeersest (seljaaju eessarve rakud, kraniaalnärvide motoorsed tuumad ajutüves) ja tsentraalsest (pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee: Ajukoore (tsentraalne ajutüvi. seljaaju eessarv (perifeerne
– P:T 1,4:1 – Spastilist dipleegiat 72.2% PCI kahjustused järgmistes struktuurides annavad kliinilise pildi PCI • kortikospinaaltrakt • Motoorikahäirele võivad kaasuda: • BG – Kõnehäired • ajutüvi – Vaimse arengu häired • väikeaju – Epilepsia Hüdrotsefaalia normaalselt 130 ml liikvorit (1/3 seljaajus)
annaabi.ee 
