vääntorukeses, ühenduvas segmendis – suurendab kalbindiini hulka rakus ja nii on võimendatud Ca+2 imendumine. Kaltsitoniin – vähendab seerumi Ca+2 taset, vähendab osteoklasti juhitud luude resorptsiooni ja suurendab Ca+2 ladestumist luudesse. Vähendab Ca+2 eritamist neerudest – rohkem imendub jämedas ülenevas osas ja distaalses vääntorukeses. Ca+2 transporti reguleeritakse distaalses vääntorukeses, ühenduvas segmendis, kortikaalses jämedas ülenevas osas. Parathüroidhormoon, vitamiin D 3 ja kaltsitoniin on olulised rollid neeru Ca +2 eritamise kontrollis. 3.2.5. Tubulaarsekretsiooni olemus ja tähtsus. Proksimaalne toruke sekreteerib mitmeid orgaanilisi ioone. Endogeenseid jääkaineid eritatakse torukese vedelikku, eksogeensed ravimid ja toksiinid – mitmed on seotud proteiiniga ja neid filtreeritakse glomeerulis verest halvasti. Igatahes proksimaalne toruke puhastab neid aineid verest võttes neid
vastasmõju. Näiteks vetika Nitella rakkudes on tsütoplasma välimises kihis, kortikaalses tsütoplasmas, paiknevad aktiinifilamendid orienteeritud kõik sarnaselt. Müosiinimolekulidel aga on omadus ATP juuresolekul nihkuda aktiinifilamentide positiivse otsa suunas (ATP hüdrolüüsiga kaasneb müosiinimolekulide peas konformatsiooniline muutus, mis tekitab nihkumise aktiinifilamendi + otsa suunas). Müosiini libisemine mööda aktiinifilamente paneb ringlema kogu tsütoplasma
ensüümide toimel pääseb sperm munaraku pinnale. Merisiilikul on kirjeldatud, et spermile sopistub munaraku pinnalt viljastumiskühmuke ehk fertilisatsioonikoonus. Oma olemuselt on selline struktuur homoloogiline spermi akrosomaaljätkega, kuna viljastumiskühmuke moodustub globulaarse aktiini polümeriseerumise tõttu ootsüüdi kortikaalses tsütoplasmas. o akrosomaaljätke - akrosomaalreaktsiooni II osas moodustuv struktuur, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga o bindiin – kõrgelt liigispetsiifiline valk, millega tagatakse liigispetsiifiline viljastumine, mis leiab munaraku pinnal retseptori o Viljastuskühmuke – spermi ja munaraku ühinemisel
13. Tsütoskelett I. Kolm valgu filamentide tüüpi, mis moodustavad tsütoskeleti (aktiini filamendid, mikrotuubulid, intermediaarsed filamendid). Kolm põhilist müosiini tüüpi. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude vōime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sōltub raku tsütoskeletist. Puudub prokarüootsetel organismidel. Liikumist genereeriv mehhanism baseerub aktiini ja müosiini interaktsioonile. Kortikaalses tsütoplasmas paiknevad korrapäraselt orienteeritud aktiinifilamendid, mida mööda liiguvad müosiinimolekulid, vedades kaasa tsütoplasma komponente. Tsütoskeleti moodustavad 3 pōhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid (25 nm) 11 intermediaarsed filamendid (10 nm)
Protseduuriline mälu ,,Kuidas seda tehakse" Deklaratiivne ja protseduuriline mälu © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 34 Lokaalse verevoolu mõõtmine ajukoores erinevate mäluprotsesside puhul on näidanud erinevusi semantilise ja episoodilise mälu kortikaalses kaardis. Rumelhart ja McClelland: Konnektsionistlik ehk seostemudel Paralleelse hajutatud töötluse (PHT, i k Parallel Distributed Processing, PDP) mudel eeldab, et infotöötlus toimub paljude lihtsate töötluselementide (ühikute) koostöös, kus iga ühik saadab erutus- ja pidurdusteateid teistele ühikutele. PHT toetajad väidavad, et need mudelid püüavad kirjeldada tunnetusliku aktiivsuse suuremate ühikute (nagu näiteks lugemine, tajumine, lausete töötlus jne.) sisestruktuuri.
annaabi.ee 
