Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; 4). Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra;5). Korteriomandiseadus reguleerib korteriomandiga seonduvat. 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustik tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. Asi on kehaline ese - objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Loomi käsitletakse üldmõistena õiguse
· Asjaõigusseadus (AS), mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; · Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (ASR) · Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; · Kinnistusraamatuseadus (KS) sätestab kinnistusraamatu pidamise korra; · Korteriomandiseadus (KoS) reguleerib korteriomandiga seonduvat. · Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsKMS) tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. 3. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse keskne mõiste on asi. Asi on kehaline ese. Asjadeks ehk kehalisteks esemeteks loetakse neid objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk,
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (ASR) sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse põhimõisted jms, mis kohalduvad ka asjadega seonduvale; Kinnistusraamatuseadus (KS) sätestab kinnistusraamatu pidamise korra; Korteriomandiseadus (KoS) reguleerib korteriomandiga seonduvat. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsKMS) tuleb kohaldamisele asjaõigusest tulenevate õigusvaidluste korral. 3. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse keskne mõiste on asi. Asi on kehaline ese (TSüS § 49). Asjadeks ehk kehalisteks esemeteks loetakse neid objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale.
Korteriomand. Korteriomandi ese ja korteriomanikevahelised õigussuhted. Kinnisasja kaasomandi erivorm on korteriomand. See omandivorm on loodud selleks, et võimalada omandit korterile. Mandri-Euroopa õigused tunnevad kahte korteriomandi mudelit. Mõlema mudel juures on aluseks kaasomand maale, kuid neid eristab suhtumine liitumispõhimõttesse, mille kohaselt maaga püsivalt ühendatud hoone jagab maatüki õiguslikku saatust. Selle põhimõtte mittearvestamisel on tegemist nn ehtsa korteriomandiga, arvestamisel aga mitteehtsa korteriomandiga. Korteriomandi ese on ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum, samuti selle ruumi juurde kuuluvad ehitised, kuid ka reaalosaks olev mitteeluruum. Sarnaselt õigusliku määratlusega tõusetub korteriomanike ühisuse puhul tema õigusvõimelisuse küsimus. KOS-ga on korteriomanike ühisusele antud osaline õigusvõime, mis seisneb õiguses luua kaasomandi eseme valitsemise eesmärgist lähtuvaid õigussuhteid.
annaabi.ee 
