m2. Planeeritav brutopind nii restaureeritava korpuse kui uue korpuse kohta kokku on ca 3200 m2 (sellest elamispinda 2720 m2). Hoonekompleksi erinevate osade korruselisus varieerub kahe kuni nelja korruse vahel, millele lisandub parkimistasand soklis. Kinnistu on varustatud kõigi planeeritava kompleksi arendamiseks tarvilike tsentraalsete kommunikatsioonidega: vesi, kanalisatsioon, elekter ning gaas. Kinnistule ning planeeritavale korterelamule juurdepääs on väga hea - nii Alle kui Lahe tänavalt. Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga: 35 000 000 krooni. Müügihind sisaldab käibemaksu. 6 2. TURU ANALÜÜS 2007. aasta viimane kvartal ei toonud kinnisvaraturul suuremaid muudatusi. Elamispindade müügiperioodid olid jätkuvalt pikad ning müügipakkumine enam märkimisväärselt ei suurenenud. Äripindade turul jätkub stabiilne areng, pakkumisse
Kivilinna ja roheluse integreeritus (äärekivid puuduvad ehk käia võib igal pool). Green building systems- linna ehitiste süsteem, mille ehitamise süsteemid/põhimõtted peaksid olema rohelised. Green building sites- maastik/territoorium peaks olema roheline/mitmekesine. 3. Madal-tihe hoonestus. Elamute tüübid. Elamufondi odavamaks planeerimine. Aedlinnad. Kooselamurajoonid. * Loetle individuaal (Single Unit Detached)- ja korterelamule (Mid-Rise) lisaks veel elamutüüpe. • Minikortermaja ehk kitsas ridaelamuboks • Luksuslik lai ridaelamuboks (Townhouse) • Ridaelamuboksi peal on veel teine eraldi juurdepääsuga ridaelamuboks (Duplex townhouse) • Hoovkvartal ehk ühise krundi/hoovi peal on mitu individuaalelamut (Bungalow court)- naabrussuhted ja naabrivalve head, külgedel aknad puuduvad • Aedlinn ehk L-kujuline maja (Courtyard-garden apartement)- väljaspool on
20.Haldamine – energia-, vee- ja kommunikatsiooniteenuste tagamine. 21.Haldamine – tugiteenuste osutamine. 22.Kinnisvara hooldamine. 23.Hooldamine – ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine. 24.Hooldamine – heakorratööde tegemine kinnistul ja hoones. 25.Hooldamine – ehitus-, remondi- ja rekonstrueerimistööde tegemine. 26.Hooldamine – keskkonnatehnika hooldus. 27.Korterelamute haldusmudelid. 28.Korterelamute korrashoiumudelid. 29.Majanduskava koostamine korterelamule. 30.Kutsekvalifikatsioonid kinnisvara korrashoius.
agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka jõukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski häbenemisväärseks ja palju kerkis ka kõrgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15. Tsaariaegsed suured korterid olid tõesti suured, sageli 56-toalised. Avarate korteritega puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tüüpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on ainult üks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojapõhise planeeringuga, kahe-kolme korteriga ühel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks eraldi trepikoda, nn. paraad- või peatrepikoda ja köögitrepikoda, vastavalt igal korteril ka eraldi ees- ja tagauks, viimast nimetati ka „mustaks“ sissepääsuks. Köögitrepikoja kaudu käisid tavaliselt teenijad, teenijatoad leiame enamasti köögi kõrvalt, vahel elasid teenijad eraldi hoovis teenijate elamus.