Ehitise kandekontruktsioonide tulepüsivus REI 240. Klaasustega kamina ees on plekk 700x1000. Kaugus põlevatest kandekonstruktsioonidest korstna välispinnani vähemalt 100. Katuselae peale asuvasse tühimikku pääseb esimese korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt. 1.6 Tehnilis-majanduslikud näitajad Korruselisus 1 Krundi pindala: Täisehitusprotsent: % Hoonealune pind: 64,5 Kasulik pind: Netopind: Hoone maht: Abiruumide pind:
veel nõrk suitsusammas, mida tekitas ahjus osaliselt põlemata süsi. Nagu tuulest kantud, muutus kera liikumine kiiremaks. Vahemaa, mis oli jäänud korstnani, kattis ta ühe hetkega. Ja siis, kell 20.22, kõlas tohutu kärgatus, mis paiskas pardalolijad titaanliku jõuga vastu laevapoorti, lõhkus korstna maatasa ning kiskus laevalae küljest kraana lahti, mida kasutati kauba peale- ja mahalaadimisel. Plahvatuse tagajärjel tekkis laeva pardasse 5-meetrine auk, kust hakkas vett sisse voolama. Ent siiski püsis laev veel mõnda aega veepinnal. Kapten, kes seisis korstnast kõige kaugemal, tuli teadvusele esimesena
Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tuleohtlikud. Garaaz või midagi sarnast mõni ladu. Tahmaluugi ees peab olema vähemalt 60 cm vaba ala. Luugi alumine serv peab olema põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub. Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi
Nendest kolmes teostati konstruktsioonide avamine. Uuritud hooned on ehitatud aastatel 18871938. Vähestele nendest oli viimasel kümnendil läbiviidud suuremad ehituskonstruktiivseid renoveerimistöid. See võimaldas hinnata renoveerimata puitkorterelamute tehnilist seisukorda. Jooksvaid, väiksemaid remonttöid oli tehtud kõikides hoonetes. Tihti vaid korteri piires (otsene eraomand). Kõigi uuritud hoonete kohta täideti ankeet, kus hinnati tehnilist seisukorda vundamendist kuni korstnani, sealhulgas vundamendi seisundit sokliosas ning vajumite ebaühtlust, voodri ja veelaudade, akende, katuse ja korstna seisukorda jne. Lisaks valimis olnud põhjalikult uuritud puitkorterelamutele tehti väline visuaalne vaatlus ka teistele puitkorterelamutele. Uuringu arendas välja ja viis läbi 2 uurijat, tulemuste ühtsuse huvides anti hinnanguid koos. Hilisemates faasides täitsid juhendamise all ankeete ka teised uurijad. Kokku uuriti 162 puitkorterelamut. Uuring viidi läbi ajavahemikul
annaabi.ee 
