55 8,4 0,549646 3,15 1,02 60 9,4 0,600864 3,5 1,16 65 10,5 0,654353 3,8 1,28 70 11,2 0,686907 4,15 1,42 Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5 Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine
Kõigiks kolmeks katsevahendiks olid erinevad silindrid . Mõõtsime silindrite põhimõõte viiest erinevast kohast, et välja selgitada nende keskmine, antud juhul siis kõrguse ja diameetri keskmise. Teades diameetri ja kõrguse keskmist arvutasime välja keskmise tulemuse ja konkreetse mõõtetulemuse vahe, seda siis tehes niimoodi, et lahutasime keskmisest konkreetse tulemuse. Suhtelise vea saime kindla valemi abil, absoluutse vea jagasime kõikide diameetrite summaga ja korrutasime sajaga. Tabel 1. Mõõtmi ˍ ˍ se nr d1 ∆ = h - hi h ∆ = h - hi 1 22,35mm 0,06mm 72,89mm 0,01mm 2 22,42mm 0,01mm 72,86mm 0,04mm 3 22,53mm 0,12mm 72,89mm 0,01mm 4 22,22mm 0,19mm 72,95mm -0,05mm 5 22,54mm 0,13mm 72,93mm -0,03mm ˍ ˍ ˍ ˍ d1=22,41 ∆=-0,102mm h=72,90 ∆=-0,028mm
lihtsalt indeksiga läbi jagada. Siit siis näeme, et OA muutub kahel elemendil : Mn +VII muutub Mn +II ning S +IV muutub S +VI . Nendega sooritamegi siis redoksreaktsiooni. OA langeb kui elektrone lahutatakse ja OA tõuseb kui elektrone liidetakse. Liikuvate elektronide arv reaktsioonis peab olema võrdne. Need tuleb läbi korrutada üksteisega, kui üleminevate elektronide (e- tähiseks) arv ei klapi. Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit mangaani (Mn) OA-ga +VII ja 5 aatomit väävlit (S) OA-ga +IV. Juhin veel tähelepanu, et osalevad just nende OA-ga elemendid, mis redoksreaktsioonis olid, sest algses reaktsioonivõrrandis oli ka väävlit OA-ga + VI. Kandsime reaktsioonivõrrandisse need kordajad, mille saime redoksreaktsioonist, ehk siis 2 aatomit Mn-i ja 5 aatomit S-t (ainult OA +IV ga, mitte +VI ga).
Seda omadust kasutatakse: a) murru taandamisel (murru lugeja ja nimetaja jagamisel ühe ja sama nullist erineva arvuga): 18 9 (jagasime lugeja ja nimetaja 2-ga); näiteks = 16 8 2 6 2 (jagasime lugeja ja nimetaja 3-ga); = 9 3 3 b) murru laiendamisel (murru lugeja ja nimetaja korrutamisel ühe ja sama nullist erineva arvuga): 8 40 (korrutasime lugeja ja nimetaja 5-ga). näiteks = 15 75 Murdude korrutamine Murdude korrutiseks on murd, mille lugejaks on tegurite lugejate korrutis, ning nimetajaks tegurite nimetajate korrutis. 1 Näited 1) 5 3 5 3 5 = = . 12 4 12 4 16 4 2) 2 1 7 2 = 11 23 = 11 23 = 253 = 16 13 . 5 3 5 3 53 15 15
Sagedusmõõtja Ч3-57 Andmed: Väljundpinge 10% raadiovastuvõtja nimivõimsusest: U V 0,1PVn RK 0,5V PVN – Nimiväljundvõimsus (0,5W) RK – Koormustakistus (8Ω) Laboratoorne töö nr 2 (Selektiivsuse mõõtmine) Töökäik Vastuvõtja vahesagedus on määratud 465 kHz. Tundlikkuseks valisime esialgu 26uV ja raadiovastuvõtja häälestasime sagedusele 13852,1 kHz. Vahesagedus korrutasime 2-ga. ( 2∗465 )=930 Hz Pärast seda on meil võimalik leida peegelsagedus järgmiselt: f p=13852,1 kHz ( algsagedus ) + ( 2∗465 ) (vahesagedus)=14782,1kHz ( peegel) Tulemus tuli 14782,1 kHz ja pinge on 2700 uV. Seejärel saime leida selektiivsuse peegelkanali suhtes: 20 log ( 26 uV ( esialgne2700uV tundlikkuse pinge ) ) =40,3 dB
-vähenemiseks tuleks suurendada sissepritse eelnurka , selle Samaaegselt lõpeb gaaside paisumisprotsess (diagrammil punkt "b"). 1. Arvutame kütuse ja õhusegu põlemisel tehtud töö osa L z1z tulemusena konstantsel rõhul põlemise osa suureneb (V=const osas Gaaside rõhk (Pr) silindris on langenud 1Mpa , gaaside rõhk Lz1z= pz( vz-vc) = pzvc(vz/vc-1) = / korrutasime ja jagasime soojuse juurdetulek q1 suureneb ),samas tõuseb järsult Pz (tõuseb ka kollektoris enne turbiini võib olla ligi kolm või rohkem korda kõik võrrandi liikmed vc / rõhutõusu aste = Pc/Pc ) , mis mõjub negatiivselt laagrite madalam. Suure rõhkude vahe tõttu paiskuvad gaasid suure kiirusega = pzvc ( - 1) = pcvc(-1) ,kus töökindlusele
annaabi.ee 
