Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) Miks on vaja eelpooltoodud operatsiooni teostamiseks DSP-d: Tehted on vaja sooritada kahe diskreedi vahelises ajas (lühike, näiteks 44000 Hz diskteetimissageduse juures 22.7 mikrosekundit) Tehete liikideks on: korrutamine, liitmine (akumuleerimine), andmete nihutamine Kui filter omab 50 järku, tuleb igal taktil (22.7 mikrosekundi jooksul) sooritada 50 korrutamistehet liitmistehet ning andmete nihutamist. Protsessori taktsagedus minimaalselt 6.6 MHz Tavaprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse järjestikku. Signaaliprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse paralleelselt (MACD) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 5 instituut. Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) MAC korrutamine, liitmine ja akumuleerimine. DSP-s samaaegselt ("Single intruction MAC")
3.3 N¨ aide: summa ja vahe arvutamine Arvutame summa (2 - 5i) + (-1 + 7i) = 2 - 5i - 1 + 7i = 2 - 1 - 5i + 7i = (2 - 1) + (-5 + 7)i = 1 + 2i Arvutame vahe (2 - 5i) - (-1 + 7i) = 2 - 5i + 1 - 7i = 2 + 1 - 5i - 7i = (2 + 1) - (5 + 7)i = 3 - 12i 4 Kompleksarvude korrutamine 4.1 Korrutise m~ oiste Kompleksarvude korrutamine defineeritakse kui maatriksite kor- rutamine. Korrutamistehet v~ oimaluse korral ei eksponeerita, s.t z1 z2 := z1 · z2 . Korrutamist illustreerime k~oigepealt n¨ aidetega. 4.2 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku ruut Kasutades maatrikskorrutist, arvutame 0 -1 0 -1 -1 0 1 0 i2 := ii = = = -1 1 0 1 0 0 -1 0 1 = -1 I = - I = -1
2 * 3 = 6 Lahendatakse ka vastavasisulisi tekstülesandeid: ,,6. klassi õpilased istutasid kooliaeda ploomipuid. Nad istutasid 3 rida nii, et igas reas oli 5 puud. Mitu ploomipuud istutas 6. klass?" 46 Korraldatakse ekskursioone, mille puhul õpetaja püstitab laste ette ülesande leida looduses, tänavalt või kauplusest (just) niisuguseid esemete gruppe, mille koguhulga määramiseks oleks vaja korrutamistehet. Järgmised 5-10 tundi kulutatakse korrutustabeli koostamisele 20 piires. Tabelikoostamist on vaja diferentseerida, st tugevamad õpilased võivad koostada tabeli iseseisvalt jooniste või liitmisvõrduste abil, st nii nagu seda tehakse traditsiooniliselt. 2+0=2 1*2=2 2+2=4 2*2=4 2+2+2=6 3*2=6 2+2+2+2=8 4*2=8
null korral – otsime lihtsalt mõne ratsionaalarvulise astendaja, mis on meie irrat- sionaalarvule piisavalt lähedal. Täpselt nii käituvad ka arvutid – irratsionaalarve nad nagunii salvestada ei oska. Efektiivne astendamine Naturaalarvuliste astmete võtmine on üpriski igapäevane tegevus (kui mitte isikli- kult Sulle, siis kindlasti mõningatele teadlastele ja ka arvutitele). Näiteks arvutamiseks on vaja 2 korrutamistehet ning . Mitme tehtega saaks aga arvutada arvutada ? Kas tõesti läheb selleks 99 tehet või on võimalik leida mõni kiirem viis? Selgub, et on olemas ka kiirem viis. Selle kiirema viisi tabamiseks tuleb märgata, et järjest arve ruutu tõstes jõuame päris kiiresti kõrgete astmeteni: 115
annaabi.ee 
