Otsene ehk tavaline ja 2. Faktorringis 1. Lõplik korpus on kinnine liitmistehete ja korrutustehete suhtes. See tähendab,et korpuse elementide liitmisel ja korrutamisel saame sellesse korpusesse kuuluva elemendi. 2. Igale elemendile a leidub liitmise suhtes pöördelement a. Igale nullist erinevale elemendile leidub korrutamise suhtes pöörelement a-1 . See võimaldab defineerida lisaks liitmisele ja korrutamisele ka lahutamise ja jagamise nullist erineva elemendiga: a-b= a+ (-b) ja a/b=a*b-1 . Niisiis võib väita, et lõplik korpus on selline elementide kogu, mis on kinnine nelja peamise aritmeetilise tehte suhtes, v.a. jagamine nulliga. Aritmeetiliste tehete suhtes kehtib assotsiatiivsus [a+ (b+ c)= (a+ b)+ c] , distributiivsus [a* (b +c )= a *b + a *c], kommutatiivsus a+ b= b +a ja a *b =b *a. Nii korrutamine kui liitmine toimub modulo 2 järgi. 41
tehted (Elementaartehted) Loendamine 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 Nihutamine viiakse läbi registris, mis võib olla Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 74 instituut. 37 Digitaalarvutis teostatavad tehted (Elementaartehted) Aritmeetiline nihutamine: Nihutamine ühe võrra vasakule vastab arvu korrutamisele 2-ga Nihutamine ühe võrra paremale vastab arvu jagamisele 2 ga Ringnihe: Toimub vasakule või paremale ning nn. väljakukkunud bitt kirjutatakse vastavalt kas LSB või MSB järku Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 75 instituut. Digitaalarvutis teostatavad tehted (Korrutamine) Korrutamise reeglid: 0*0=0 0*1=0 1*0=0 1*1=1
2+2=4 2*2=4 2+2+2=6 3*2=6 2+2+2+2=8 4*2=8 Nõrgematele õpilastele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Nendega tuleb ka tabeli koostamise juures kasutada võrdsete gruppide kaupa haaramise võtet, seejärel see võtmine vastavalt illustreerida, siis kirjutada liidetavatena ja seejärel juurde vastav tabelijuht. Järk-järgult minnakse üle abstraktsele korrutamisele. Peale tabeli koostamist hakatakse korrutamisvõrdusi 20 piires sisse lülitama ka peastarvutamise etapi harjutustesse. Seejärel antakse õpitud tehete kinnistamise eesmärgil puuduva tehtekomponendi (I või II teguri) leidmiseks, korrutamisharjutusi õige märgi asetamiseks, samuti liitülesandeid korrutamise või ja liitmisega või korrutamise ja lahutamisega. Näiteks: ,,Leia puuduv tegur!" ,,Pane õige märk!" ,,Arvuta!" 3*...=6 3*2..
abil, nt lause „Maja valmimiseks on vaja raha ja ehitajat” saab asendada lausega „Maja valmimiseks on vaja nii raha kui ka ehitajat”. Järgnevalt esitame konjunktsiooni levinumad tähistused ja poolpaksus kirjas esitatu võtame allpool kasutusele: p & q, p ∧ q, p . q, p and q. Konjunktsiooni tõeväärtustabel (kahel samaväärsel kujul). pqp&qpqp&q 111ttt 100tvv 010vtv 000vvv Lausete konjunktsioon sarnaneb korrutamisele, kusjuures tabel 7.5 kujutab endast täielikku korrutustabelit (kui tõlgendada p-d ja q-d muutujatena tõeväärtuste hulgal), sest rohkem elemente seal lihtsalt pole. Konjunktsiooni võib piltlikult võrrelda kaht paralleelselt voolavat jõge ületavate sildadega. Selleks, et kuiva jalaga üle mõlema jõe saada, peavad mõlemad sillad terved olema. 7 DISUNKTSIOON (disjunction) Tõeväärtuste Boole’i algebras defineeritakse muutujate p ja q disjunktsioon kui binaarne tehe,
q, p and q. Konjunktsiooni tõeväärtustabel (kahel samaväärsel kujul). p q p&q p q p&q 1 1 1 t t t 1 0 0 t v v 0 1 0 v t v 0 0 0 v v v Lausete konjunktsioon sarnaneb korrutamisele, kusjuures tabel 7.5 kujutab endast täielikku korrutustabelit (kui tõlgendada p-d ja q-d muutujatena tõeväärtuste hulgal), sest rohkem elemente seal lihtsalt pole. Konjunktsiooni võib piltlikult võrrelda kaht paralleelselt voolavat jõge ületavate sildadega. Selleks, et kuiva jalaga üle mõlema jõe saada, peavad mõlemad sillad terved olema. 7 DISUNKTSIOON (disjunction)
annaabi.ee 
