ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on Balti riikides ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise kaitsetorni Sturvolti krgus on 37 m. Alles 1980. aastatel rajati
algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on
Põrandakate (PVC, Parkett vms) Tasanduskiht tsemendimört M10 20 mm Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Soojustus, mineraalvillplaadid 3x50 mm ,kihtide vahel ehituspaber Tuuletõkke mineraalvillplaat 20 mm Viimistlus 15 3.3.3. Trepid ja pandused Välistrepid ja pandused on betoonist (va spiraalse evakuatsiooni trepi teisest korrustest, mis on metallist). Pealispinnaks on pesubetoon. Küljed on viimistlemata. Sissetrepp on U-trepp vahemademega, betoonist. 3.3.4. Vahelaed 3.3.4.1 Esimese ja teise korruse vahel vahelae konstruktsioon: Põrandkate - PVC, parkett vms Ehitusplaadid 13+20 mm Helitõke - jäik mineraalvillplaat 30 mm, dünaamiline jäikus s`20 MN/m3 Raudbetoon-õõnespaneel, 220 mm (nt HCE220) Lae viimistlus 3.3.4
sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228. aastal moodustas roomlaste kuningas Heinrich (VII) Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia (piiskopi foogt võis
probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. NAFTA TÖÖTLEMINE 120.Tööstuslik nafta fraktsioneerimine toimub suurtes tehastes. 121.Toornafta destillatsiooni tarbeks on ehitatud gigantsed destillatsioonikolonnid, kus nafta fraktsioneerimine toimub samal põhimõttel, nagu seda nägime laboriseadmes. Vaata järgmisel slaidil, kuidas destillatsioonikolonnid töötavad. 122.Destillatsioonikolonn koosneb erineva temperatuuriga korrustest. Temperatuur on kõrgem allpool ja madalam ülalpool. Vaatame järgmisel slaidil, kuidas see süsteem toimib. 123.Nafta koostises olevad süsivesiniku molekulid liiguvad destillatsioonikolonni läbi toruahju. Pane tähele, et kolonni satuvad erineva süsinikahela pikkusega süsivesiniku molekulid, mille keemistemperatuurid on erinevad. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem on keemistemperatuur. Toruahjus kuumutatakse naftat
arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel on uurijad siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks. 1228. aastal moodustas Saksa-Rooma riigi kuningas Heinrich (VII) Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkonna pindalaga umbes 7600 km², keskusega algul Lihulas, seejärel Vana-Pärnus ning alates 1265. aastast Haapsalus. Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus Liivi ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia
Kõnedele vastas tavaliselt peigmees. Pruut sõna ei võtnud. Külalised joovad pruutpaari terviseks tõstes klaasid nende poole. Lauast ei lahkuta kokkulöömiseks ega kõnnita ümber laua. Inglise pulmakommete järgi suudlesid pruut ja peigmees teineteist üle koogi või küpsisekuhja. Üks prantsuse kokk sai sellest hea idee: nii sündiski pulmatort. Järjest väiksematest üksteise peale asetatud korrustest koosnev pulmatort sümboliseerib viljakust ja intiimelu algust. Kui pulmaseltskond sööb tordi lõpuni, saavad kõik osa ünnest ja õnnistusest. Pruutpaar lõikab torti koos lahti ülemisest korrusest alates ja nii, et peigmehe käsi on peal. Samal ajal võib pruut püüda peigmehe jala peale astuda, et perenaise sõna majas maksaks. Noorpaar sööb torti ühelt taldrikult, mõnikord teineteist söötes. Peolauas lauldakse üldtuntud laule ja seda rituaali juhib pillimees
annaabi.ee 
