Williams jättis oma vaimselt haige õe saatuse hooleks, mille pärast ta end süüdistas. Williams oli homoseksuaalne. Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. ''Tramm nimega ''Iha'''' see hõlmab kõiki kirjaniku põhiteemasid seksuaalsuse mitmetähenduslikku olemust, usu hülgamist, kaasaegse Ameerika korrumpeerumist ning kunsti- ihaluse ja kehalise materialismi igikestvat vastasseisu. Need teemad leiavad arhetüüpse kehastuse näidendi peategelaste näol. Näidend räägib kuhtuva kaunitari Blanche Dubois' moraalsest allakäigust, kui tema romantilisi ihasid ja seksuaalset frustatsiooni kasutab ära julm Stanley Kowalski. Kowalski esindab hingetu ühiskonna reegleid ühtaegu nii jõhker ja hoolimatult edasipürgiv kui ka kultuuritu, on ta ometi seksuaalselt vitaalne ja dünaamiline.
Ükskõik mil viisil see tähtis volitus antakse, igal juhul on oluline, et sellele määrataks vaid väga lühike kehtivusaeg, mida ei tohiks iial pikendada. Nii nagu üldine tahe avaldub seadustena, avaldub avalik õigusemõistmine tsensuurina. Tsensorid pole kaugeltki kohtumõistjad rahva arvamuse üle, vaid ainult selle teatavaks tegijad. Tsensuur võib aidata kombeid säilitada, aga iial ei suuda ta neid taastada. Tsensuur säilitab kombeid sel teel, et takistab avaliku arvamuse korrumpeerumist ning hoiab seda oma targa sekkumise abil õigena. Mõnikord tuleb tal ka anda kindel kuju alles ebamäärastele arvamustele. Esialgu ei olnud inimestel teisi kuningaid peale Jumalate, ega teisi valitsusi peale teokraatlike. Ainuüksi sellest, et iga riikliku moodustise etteotsa seati Jumal, järeldub, et Jumalaid oli niisama palju kui oli rahvaid. Nõnda tulenes rahvuslikust jagunemisest polüteism ja sellest omakorda usuline ning
radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni tekkephjused, nnestuks ehk korruptsiooni phjuste likvideerimisega hiskonnast vlja juurida ka korruptsiooni ennast. Korruptsioon tekib aga valitsejate erahuvide ja hiskonna huvide lahknemisest. Kui aga vimu teostajad nhtava maailma mjutuste pingevljas asudes siiski ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku tiuslikkust, nnestuks valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vltida sellega, et loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda hiskonna kui terviku huvidest. Platon leiab et hiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelkige kaks asja: eraomand ja perekond. Mlemad on inimesele tiesti isiklikud asjad, millest otseselt pole samal mral temaga huvitatud mitte keegi teine. Mlemad on allikaks isiklikule rahulolule, mille saavutamine ei pea endaga vahetult kaasa tooma rahulolu kasvu hiskonnas tervikuna. Siit
valitsejatele. Selle seisuse esindajad ei olnud aga võimelised niisuguseks teadmiseks, mis teinuks nad korrumpeerumatuteks. Samal ajal oli nende käes sõjaline jõud, mida nad võisid valitsejatele mitte-alludes kasutada enda erahuvides. Kui aga võimu teostajad, asudes “nähtava maailma” mõjutuste pingeväljas, ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku täiuslikkust, õnnestuks tema sõnul valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt vältida sellega, kui loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda ühiskonna kui terviku huvidest. Platon leidis, et ühiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelkõige kaks asja: eraomand ja perekond. Mõlemad on inimesele täiesti isiklikud asjad, millest otseselt pole samal määral temaga huvitatud mitte keegi teine. Mõlemad on allikaks isiklikule rahulolule, mille saavutamine ei pea endaga vahetult kaasa tooma
annaabi.ee 
