siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on paratamatult iglane. Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada. Hstikorraldatud riigi projektis on nimelt ette nhtud ige radikaalseid abinusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kigepealt ksimuse kust tekib korruptsioon? Kui nnestuks leida korruptsiooni tekkephjused, nnestuks ehk korruptsiooni phjuste likvideerimisega hiskonnast vlja juurida ka korruptsiooni ennast
); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins'i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi "Incorruptible" (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui
); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins’i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi “Incorruptible” (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon – Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil aastal II (8. juunil 1794) aset leidnud Ülima Olendi püha ülepakutuna, sest jättis mulje, et Ülim Olend pole keegi muu kui
Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus kätkes Platoni teadmis-eetika endas ka eeldust, et eksisteerib paratamatu seos teadmise ja tegevuse vahel, mis välistab võimaluse, et 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. keegi, kes tõesti teab hüve, ei käituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof- valitseja pidanuks seetõttu olema korrumpeerumatu ning sellise isiku võim paratamatult õiglane. Seaduse prototüüp on Platoni käsitluses siiski teatud mõttes olemas. Seda rolli täidavad ideed – on need ju universaalsed normatiivsed alged. Muidugi ei ole ideed seadused juriidilises tähenduses. Kuid sellistena, nagu Platon neid kirjeldab, kujutavad nad endist inimtegevusest sõltumatuid ja inimtegevusele eeskujuks olevaid kõrgeimaid normatiivseid algeid. Sellelt vaatekohalt lähtudes võiks Platonit
kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad"