[s], F-Faraday konstant 96500 C/mol. Faraday seadust rakendades kasutatakse elektrokeemilise ekvivalendi mõistet: Ekvivalendi ühik on g/A*s ning rauale on see 1,04 g/Ah. Kui on teada voolutihedus elektroodil, saab ekv abil leida reageeriva aine massi: m[g/m2*s]=ekv[g/A*s]*i[A/m2] Reageerinud raua lahustumise massikadu oleks voolutiheduse 1mA/cm2 korral m=25,0 mg/cm2 /d ja õhenemine on d=1,16 cm/y. Terase korrosioonikiirus merevees on 110m/y voolutihedusel 100mA/m2 Kui korrosioonikiirus on kuni 0,01mm/y, siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus.
Terase korrosiooni seaduspärasused: 1) vees ja vesilahustes pH graafik! Teras korrodeerub kiiresti aluselises keskkonnas, teatud pH-de juures ei korrodeeru. Temp tõusuga suureneb korrosiooni kiirus; 2)Vedeliku voolukiirus (graafik) - kui on vaja prognoosida mingi konstruktsiooniosa vastupidavust mingis lahuses. Kas andmed on määratud eksperimentaalselt seisvas või voolavas lahuses (8x erinevus). Voolavas lahuses korrosioonikiirus 8x suurem; 3)Merevees ja ka magedas vees (joonis). Mereatmosfääri piirkonnas on korrodeerumine kõige suurem, sest seal on aurumine ja pinnale jäävad aurumisjäägid. Suur kiirendaja on NaCl aurumisjäägina. Sügavamale liikudes hapniku sisaldus ja temperatuur alanevad. Kui peaks kaitsma korrosiooni vastu merevees olevaid detaile, siis tuleks kaitsta seda piirkonda, mis on merepinnast plussmiinus paarmeetrit üleval/all. (tingitud veetaseme muutusest)
- Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus – ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel 2 metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, mittepüsivatel üle 10 g/m h 31. Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? a) sulfaatne korrosioon (atmosfäärist või mujalt keskkonnast tulenev): Selle kahjustuste liigi sisu seisneb keemilises reaktsioonis sulfaatsete soolade, portlandtsemendis leiduva
põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28.Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus ajaühikus korrodeeruva metalli hulk pindalaühiku kohta. Püsivatel metallidel on see alla 0,1, vähepüsivatel 10, 2 mittepüsivatel üle 10 g/m h 29.Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? Vastus: Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO , SO , SO 2 2 3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad).
Mida suuremad on kristallid, seda suurem on ka korrosiooni kahjustus. Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal. Elektrokeemilise korrosiooni välismõjurid on keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus, rõhk jms. Näiteks korrosioonikeskkonna liikumine teatud kiiruse juures passiveerub metall aktiivselt ja korrosioonikiirus väheneb. Kiiruse kasvades puruneb passiivne kiht mehaaniliselt ning korrosioonikiiirus suureneb. Ka temperatuur mõjutab oluliselt metallide korrosiooni. Temperatuuri tõus neutraalses keskkonnas on eriti ohtlik suletud süsteemis (aurukatel). 1.5 Elektrokeemilise korrosioonitõrje Elektrokeemilise korrosiooni vastu kaitstakse metalli vastavate kaitsepinnetega. Nendeks võivad olla vastupidavad metallpinded, oksiid- ja fosfaatpinded ning värvpinded.
annaabi.ee 
