tarnete vajadusi vastavalt nõudlusele. Sellele tuginedes korraldatakse tootmine vajadusel operatiivselt ümber. Peamiseks tootmise eesmärgiks on seatud võimalikul väikese hulga praagi tootmine. Selleks saab näiteks vähendada Merida toodete praagi koguhälvet lastes kliendil praagi defineerida. Juhul kui tellimustega tekib siiski tootmise allstruktuurides väikseid varusid, siis need fikseeritakse ja kõrvaldatakse nii kiiresti kui võimalik. Operatiivse ja pidevalt korrigeeritava informatsiooni tulemusena suudab Merida lühendada tootmistsüklit. See omakorda suurendab jalgratta komponentide tootjate ja tarnijate reaktsioonikiirust ning sellisel viisil väheneb oluliselt määramatus, mis tekib vajaduste prognoosimisega. Kuna informatsiooni voog on viidud maksimaalse efektiivsuseni, siis käsitletakse tarnijaid kui Merida koostööpartnereid. Just-in-time rakendamises on väga oluline, et erinevad tegevused oleksid kõikidel juhtimistasanditel sünkroniseeritud ja
kannavad need kaartidele ja teatmikele · Navigatsioonikojas on spetsiaalsed kaartide ja teatmike korrektuureksemplarid, mida hoitakse pidevalt igap2evaselt korrigeerituna ( uptated) · Nendelt kantakse kogu info telijate kaartidele ja teatmike 8le · Kaartide korrigeerimiseks on altvalgustusega klaaslaud · Klaaslaual on korrigeeritud kaartieksemplar · Korrigeeritud kaartieksemplar kaetakse korrigeeritava kaardiga ja t2nu altvalgustusele kantakse korrektuuriandmed ka korrigeeritavale kaartile · Eestis saab merekaarte ja teatmike tellida Veeteede ameti all8ksuselt Pro Marine trade ja netiaadressilt [email protected] ning asutuselt nimega Gotta Ltd., · Kaartid ja teatmikud saabuvad laeva korrigeerituna saabumisp2eva kuup2eva ja pitsatiga kaardi all22res ning
distsiplineerimiseks, kus korrarikkumise ja väärkäitumise peatamiseks tuleb kasutada radikaalsemaid meetodeid. KMM rakendamiseks tuleb läbida vähemalt viis etappi: 1) Esimese sammuna tuleb kindlaks teha , millisest väärkäitumisilmingust tuleks esimesena vabaneda ning milline väline tasustus põhjustab seda. Mõjutamise objektiks tuleks valida üks väärtoiming või grupp omavahel tihedasti seotud väärtoiminguid. Esimese korrigeeritava käitumisveana valida kõige häirivam, väliselt kergesti jälgitav ja sageli esinev ülalpidamisviis. Teiseks tuleb kõrvaldada tegurid, mis ajendavad väärkäitumisele. 2) Ettekujutus väärkäitumise ulatusest/tasemest on võimalik saada pikemaajalise vaatluse tulemusel. Õpetajal peavad olema selged kriteeriumid, mida pidada kõrvaldatava käitumisharjumuse avalduseks. Kui väärkäitumise tunnused on fikseeritud, saab välja selgitada kui sageli need esinevad
küsivateks partikliteks. Ta toob välja, et enamasti hääldatakse partiklid eelneva sõnaga kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes: a) kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus; b) jutustavates lausetes, mille lõppu pannakse vä/võ/või; c) teist kõnelejat parandavates lausungites, kus püütakse korrigeerida teise öeldut – sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada toimetamispartikliks; d) üldise sisuga mis-lauses, mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis sul suus on, kala=vä); e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798) Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud
annaabi.ee 
