Seadusandlike võimu teostab parlament, jaguneb Ülem- ja alamkojaks. Alamkoja valivad maaomanikud, kodanlased. Parlamnet hääletab seadusteja maksude üle, ning kontrollib ministreid. Täidesaatva võimu teostab kuningas. Kuningas nimetab ametisse ministreid, kes rakendavad seadusi, ning nimetab ülemkoja. 7.Nimeta valgustusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse. Hariduse ja teaduse tähtsustamine. Võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahusususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Tähendab et, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire´i ja Rousseau põhiseisukohti ! Voltairei tähtsus: eitas, kritiseeris vana kora Prantsusmaal, aitas tuua murrangut inimeste mõtteviisi
Kuningas ei saanud peatada seaduste toimet; parlament kogunes regulaarsel; maksude määramise otsustas parlament. 1679 võeti vastu veel üks tähtis seadus Isikuvabaduse Akt, mille järgi kedagi ei tohtinud ilma kohtuniku loata arreteerida ega vangis hoida. 7.Nimeta valgusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Valgustusfilosoofiae on iseloomulik uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev
.......................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usust maailma mõistuspärasesse korrastatusesse ja inimmõistuse võimesse maailma tunnetada sai alguse kõiki elualasid haaranud ühisk. aktiivsus ja tahe senist, peamiselt religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn
18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. · Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse. · Valgutajad väljendasid optimismi, et inimõiguste piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi · Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise · Usuti maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, ehk Jumalat vaadeldi kui maailma loojat, kes selle korraldamisesse enam ei sekku · Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa Valgustuse mõju ühiskonnale Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse
Valgustusliikumine leidis tuge prantsuse ratsionalismist (Descartes) ja inglise empirismist (Bacon, Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop, elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa, mis oli nii oma poliitilises kui majanduslikus arengus kõige kaugemale jõudnud. Ka Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega
annaabi.ee 
