LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud
*Südamelihas (süda); Sidekoed: *Retikulaarne sidekude (lümfisõlmedes, luuüdis, Närvikoed: põrnas); *Närvikude (närvides) *Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt.
üksikuid rändrakke. -ECM on hüdrofiilne ja meenutab sültjat massi (nabaväädis) Täiskasvanud sidekude *Kohev sidekude – rakke on rohkem kui kollageenikiude(mukoosas ja submukoosas enamikes organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi: - Retikulaarne sidekude – lähedane mesenhüümile - Elastne sidekude – venivust vajavad piirkonnad,veresoonte seinad kollasidemed jne Regulaarne tihe sidekudede Kollageensed kiud astuvad korrapäraselt. Esineb fastsiates e
vere rändrakud (granulo- ja agranolütsüüdid). 17. Sidekude kitsamas mõistes – pärissidekude Textus connectivus sensu stricto. See on tüüpiline sidekoe vorm, milles esinevad kõik sidekoe komponendid – rakud, rakuvaheaine ja kiud. Jaotatakse: * kiudsidekude: 1. kohev sidekude (prevaleerivad sidekoe rakud) 2. tihe sassiskiuline sidekude (pärisnahk) - textus connectivus collagenosus compactus regularis 3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine)
Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt: Veri, lümf Pärissidekude Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude) Eriomadustega sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude
annaabi.ee 
