eri võimude vahel, vaid teenib peale selle kodanike vabaduse ideed. Ta esitab võimude lahususe tema klassikalisel kujul: seaduandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Antud võimude lahusus ja tasakaalutlus on õigusriigi idee elluviimise kõige olulisem osa. Peatükis on öeldud , et iga riik tugineb võimule ja õigusele. Seetõttu on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud. Neid on võimatu teineteisega asendada. Nad peavad hoopiski täiendama teineteist. Mõlemad neist on korrariigid. See tähendab, et korra aluseks on õigusriigis õigus, mis riiki ka üksikute eest kaitseb. Võimuriigis astub õigus võrreldes võimuga tahaplaanile. Õigusele antakse vaid sedavõrd ruumi, kuivõrd võim talle seda lubab. Õigusriik on sarnane igale teisele riigile. Tal on samad tunnused, mis kõigil riikidel. Ent esineb ja eritunnuseid. Nendeks on näiteks erinevusi õigusnormides,õiguse instituutides või üldpõhimõtetes
seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.) 5. Mis on tsensuur? Kuidas rikub internetivabaduse piiramine õigusriigi põhimõtteid? – Tsensuur on sõnaõiguse mahasurumine, kontroll sõnavabaduse üle. Internetivabaduse piiramine tähendab
sellega ka tegeleb, ka kuritarvitab võimu. Montesquieu esitab võimude lahususe tema klassikalisel kuju: seaduandlik, täidesaatlik, kohtuvõim. Nende võimude lahusus ja vastastikune tasakaalustamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisemaks faktoriks.Iga riik tugineb võimule ja õigusele. Sellepärast on võim ja õigus mõlemad väärtuslikud ja on mõttetus võimu asendada õigusega. Nad peavad teineteist ätiendama. Õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglu, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb, võimuriigid aga distsipliin, mis riiki üksikute eest kaitseb. Distsipliin surub alla vabaduse, õigus soodustab vabadust. Võimuriigis astub õigus võrreldes võimuga tagaplaanile. Õigusele antakse vaid sedavõrd ruumi, kuivõrd võim talle seda lubab. 8.2. Õigusriigi tunnused. Õigusriigi eritunnsed võivad leida oma väljenduse õigusnormides, õiguse instituutides või üldpõhimõtetes
Lahusus on mudelis seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Nende tasakaalustamine ja vastastikune pidurdamine on õigusriigi idee elluviimisel kõige olulisem faktor. Esimene allikas, kust on leida viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni Kodanike ja inimõiguste deklaratsiooni artikkel 16. Õigusriik vastandub võimuriigile (absoluutsele, totalitaarsele politseiriigile). Õigus ja võim peavad üksteist täiendama, õigusriik ja võimuriik on mõlemad korrariigid (esimesel aluseks õiglus soodustab vabadust, teises aga distsipliin piirab vabadust). 18. ja 19. sajandi õigusriik rajaneb õiguspositivismil (seadusriik) täidesaatmine ja õigusemõistmine on küll seadusest sõltuvuses, kuid seadusandlikul võimul endal puuduvad õiguslikud piirid. Formaalne õigusriik kaitseb küll omavoli eest, mitte aga seadustatud, kuid õigusevastase sunni eest. Õigusriigi edasisele arengule on kaasa aidanud 20
annaabi.ee 
