Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see mille riik otsustab vajalikuks pidada. Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis. See sisaldas endas nii avaliku kui eraõiguse norme. Tema esimene osa on õiguse tundmaõppimise õpik. See oli rooma õigusteaduse suur saavutus. See polnud juhuslikult kokku sattunud normid, vaid süstemaatiline õigusnormide kogumik, mis korrastas ühiskonna elu kõiki valdkondi. Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus.
vastavad õiguse ideele. Õigusteadus selgitab kehtivate normide sisu. Õiguse puhul on alati tegemist normatiivset kehtivust omava sotisaalse fenomeniga. Õigusteadust huvitav ühiskonnaelu õiglane korraldus. Iga õigusteaduslik töö lähtub sellest, et luua millestki ühtne ja metoodiliselt põhjendatud pilt õigusest. 2. Kui vana on õigusteadus? Õigusteadus on palju noored kui õiguslik elu. Õiguse eelastmed annavad tunnistust inimühiskonna organiseeritusest teatud korrareeglite alusel. Tegemist ei ole õigusega selle traditsioonilises tähenduses, vaid tavaõigusega, kus süsteemsed vaated ja teooriad selle seaalduse kohta puuduvad. Õigusteadusest saab kõneleda seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteatudust iseloomustab eelkõige selle ratsionaalsus. Ajalooliselt kuulub õigusteatudse tekkimie III eKr. Just siis formeerus antiikne jurisprudents. 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini.
fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine. Normilooming on seotud veel ühe väga tähtsa asjaga: inimesi ühendasid veresidemed ja sellst ühendusest piisas arhailise õiguse situatsioonis. Uueks inimkoosluste organisatsiooni vormiks sai hiljem riik - inimkooslused vajasid ühe uue töötegijaid ehk riigitöötegijaid. Riigitöötegijate üks põhiline töö oli ka korrareeglite loomine kõigi jaoks, kes selle riigi territooriumil elasid. Just sellepärast, et riigi tekkimisega oleme me õiguse entsüklopeediasse valinud välja ka teema riigist, et iseloomustata seda organsatsiooni, kes peab olema võimeline oma käsud ja korraldused tegema kohustuslikuks kogu oma territooriumile. Üleminek arhailiselt õiguse ajalukku on seotud ka seotud inimkoosluste inimkooslustes toimuvate muutustega:
Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi. Religiooninormid ei erine üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt uus kvaliteet korrareeglite hulgas. · Korporatiiv ükskõik, mis alusel tekkiv ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult
annaabi.ee 
