Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus oli iseseisvuslaste peahooneks kujunenud Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte
ja pargi rajamist vaatama.Valitseja rõõmustas, nähes et hiljuti istutatud puud on hästi kasvama läinud, lilled õitsevad. Ent ta imestas seeüle, et pargis oli üksnes sõdureid ja töömehi liikumas näha. Peeter oli vihane ja juba järgmisel päeval tehti Raekoja ees trummipõrina saatel kodanikele teatavaks tsaari ukaas.Kõik, kes aga soovivad, võivad valitseja parki jalutama minna.Vahimehed on pargis selleks välja pandud,et korrapidamist jälgida. Sestpeale sai tulevane Kadriorg avalikuks linnapargiks ning on seda siiamaani. 1929 sai Kadrioru lossist Eesti riigipea residents. 1930. aastatel muudeti lossi sisustust ja arhitektuuri ehitati juurde banketisaal, söögisaal ja talveaed, osa ruume kujundati rahvuslikus stiilis. Lossi ümbrus eraldati kõrge aiaga, kuid ülejäänud park jäi avatuks. Pargi lõunaossa rajati Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga.
Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus oli iseseisvuslaste peahooneks kujunenud Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolsevike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte
Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadel ja kuulutustulpadele. Manifesti avaliku ettelugemiseni 24. veebruaril ei jõutudki, sest oli märksa tähtsamaid tegemisi. Näiteks tuli tõkestada enamlaste põgenemist sadama kaudu (Paksu Margareeta juures langes lahingus punastega Eesti iseseisvuse esimene ohver - Reaalkooli õpilane Lätlane Johan Muischneek), luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega, organiseerida korrapidamist linnatänavail ning mitmesuguste tähtsate objektide juures jms. 25. veebruari hommik Tallinnas oli pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille sissejuhatuseks luges Reaalkooli trepil seisev Ajutise Valitsuse peaminister iseseisvusmanifesti avalikult ette. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti, üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. Saksa okupatsioon 3
rahvasotsialistid jne. Hakkas ellu viima vasakpoolsete erakondade pol joont. TK esimeheks sai Nikolai Tšheidze, grusiin, tema asetäitjaks esseer Aleksander Kerenski. Mõlemad mehed ja lisaks liikmeid olid samas ka Riigiduuma liikmed või ka Ajutise Komitee liikmed. Riigiduuma AK tegeles ennekõike riigivõimu üle võtmise ja organiseerimisega, Petr TSSN keskendus ennekõike Petr linnale, saatis oma esindajad sõjaväeosadesse, tööstusettevõtetesse jne, korraldas korrapidamist linnas jne. Hakati organiseerima rahvamiilitsat, tegeleti toitlusküsimuse lahendamisega jne, võiks vaadelda kui munitsipaalvõimu, kohalikku omavalitsust. Samas kuivõrd Riigiduuma AK ja Petr TK olid algusest peale tihedalt seotud, on loomulik, et alustati koheselt läbirääkimisi võimu tulevase korralduse üle, kokkuleppel 2.märtsil moodustati Vm Ajutine Valitsus. Uus valitsuskabinet, kes pidi olema pol vastutav Riigiduuma ees.
annaabi.ee 
