Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Plaane rikkus paljugi 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Esmajärjekorras oli plaan vallutada Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Tondil asunud Sõjakool. Seejärel Tallinn-Väike raudteejaam ja inseneriväe pataljon Nõmmel. Sõjakoolis oli tol hetkel kokku umbes 450 kadetti, allohvitseri ja ohvitseri. Öö vastu 1. detsembrit oli sõjakoolis oli korrapidajaks leitnant Joosep Lääne ja veel üks kadett. Väljas oli kolmest mehest koosnev vahtkond, kes tuli kell 5.00 hommikul vahiruumi. Sõjakooli ründamiseks ette nähtud 140 mehel oli antud käsk koguneda 30. novembril Sõjakoolist umbes ühe kilomeetri kaugusel, Kristiine heinamaal asunud Reimanni majja. Kuid kohale tuli ainult 56 meest, kes olid relvastatud ühe Colt-Tomson kergekuulipilduja, nelja vintpüssi ning püstolite ja käsigranaatidega. Grupi
lahendamiseks pole võimalik välja töötada täpseid juhiseid, siis peab korrapidaja olema võimeline võtma vastu otsuseid, mis puudutavad kinnipeetava elu ja tervist ning leidma lahendusi olukordadele, mis üldiselt häirivad vangla tööd ja mida kutsutakse erakorralisteks olukordadeks: elektrikatkestus, arvutiside katkestus, katlamajarikked (nt jääb vangla kütteta). Vangla igapäevase toimimise juhtimiseks peab vanglat väga hästi tundma, sestap on korrapidajaks saamise eeldus pikk tööalane kogemus. Direktor Direktor on ühest küljest täiesti traditsiooniliste ülesannetega asutuse juht, kes kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse
pidid harima, see aga Olkule ei meeldinud. Kui aga uus kool valmis sai, oli poiste ülesandeks aiatöö asemel 12 viia uude kooli uued koolipingid. See oli tähelepanuväärne kuna vanas koolis olid pingid tumedad ja värvitud aga uude toodi heledad ja lakitud pingid. 4. Keskkoolis oli selline kord, et iga nädal oli mingi klass korrapidaja ametis. Klass, kes oli korrapidajaks ei pidanud tunnis osalema. Eriti vedas neil, kes olid valitud korda pidama sööklasse, sest seal saadi hästi läbi sööklatädidega kes jagasid rohkesti magustoitu korrapidajatele. 5. OLAV EHALA PEREKOND Ehalate perre kuulub (vana)isa Olav (vana)ema Katrin, tütar EevaLiisa ja poeg Tanel ja lapselaps Tauri. Olav Ehala tutvus oma naise Katriniga konservatooriumis, kus lähemalt tuttavaks saadi talvel suusalaagris toimunud tantsupeol
sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige. Selle peale tuli korrapidajaks määratud Tigapuu ja koristas puru ja killud kokku. Õpetajad läksid oma tuppa tagasi ja läksid magama. Õpilastele ei andnud ikka veel rahu ja nad hakkasid alguses mööda seina kõrgust hüppama, hiljem aga mööda õpetaja ust. Sellega läksid kõik kaasa, isegi Tigapuu, kes hüppas õpetajate ukse sisse, millepeale õpetajad ära ehmatasid. Tigapuu näitas aga et ta oleks nagu pahane ja rääkis et kuulis siis tugevat müra ja laulu ja ei saanud kinnise ukse tagant sisse
Seda teeb ainult seltsimees, tovarists. Sõbergi ei tee seda, ainult seltsimees, kellega jood pott õlut või viskad midagi muud. Iseasi mõni põnlane kusagilt esimesest või teisest klassist, sellele olen ma muidugi teie. Teie ja härra Tigapuu! Gospodin klasnõi nastavnik! Aga meie vahet on ainult üks klass. Muud kui see ladina keel, katsu, kuidas sa sellega hakkama saad; see on nii mõnegi mehe murdnud." Pärast lõunat muretses Tigapuu omale korrapidajaks asemiku ja ütles sellele: ,,Meie peame Paasiga linna minema, vana käskis." Ja nad ajasid palitud selga ning kadusid, aga hoovivärava kaudu, sest Tigapuu arvates oli nõnda lihtsam, ei torka teistele silma, ei ärata kadedust. ,,Kõige pealt lähme siia," rääkis Tigapuu ja viis Indreku millegi pärast südalinnast otseteed kaugemale. ,,Me ju eile läksime siit," ütles Indrek, kes kuidagi ei taibanud, miks Tigapuu valis selle tee.
annaabi.ee 
