arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest
paigaldamise teel 2004. a. Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo OÜ. Võru 2004. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Keskkonnainfo. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2034&Itemid=347 (viimati külastatud 26.03.2014) Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualadekaitse korralduskava aastateks 2010-2020. Masing, M. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Tartu 2004. 9 Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. Riigiteataja. 2004. Looduskaitseseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001661 (viimati külastatud 25.03.2014) 10
Pikk vastupanek pidi viimaks ikkagi sellega lõppema,et kõik tähtsamad positsioonid läksid võõraste kätte. Võõraste käsutada ja kasutada pidid nad andma oma senised ajaloolised saavutused ja kultuurilised kogemused. Nende käsutada ja kasutada jätma oma maa ja selle aetud ning kaitstud piirid, oma jaotatud maakonnad ja korraldatud kihelkonnad, oma haritud adramaad ja puutumata metsmaad, oma sadamad ja kaubateed. Võõrastele andsid nad tuleviku jaoks n. ü. korralduskava, kus ära märgitud pühad paigad, kus harjumus ning sünnis on jumalust kummardada, kindlad kohad, kust võib maad kaitsta ja valitseda, külad ja kohad, mis sündsad rahva kogumiseks ning koostööks. On ju teada, et ka ristiusu kirikud ehitati meelega enamasti samadele kohtadele, kus rahvas juba paganatena jumalust austas, lossid aga enamasti maalinnade kohale või nende ligidusse. Losside varjul
orienteeruva maksumusega. Kehtiv seadustik ei nõua otseselt kava koostamist kaitsealade külastuse korraldamiseks, kuigi kaitsekorralduskava koostamise prioriteetsuse üheks kriteeriumiks on ala suur külastuskoormus. Suure külastatavusega kaitsealade puhul (näiteks Lahemaa RP) on siiski peetud oluliseks külastuse reguleerimiseks, ja seeläbi ka ala väärtuste kaitseks, algatada ja jõustada kaitsekorralduskava ühe osana (või lisana) külastus- korralduskava koostamine. Olemasolev kaitsekorralduse raamistik (sh kaitse-eesmärgid, normatiivsed piirangud, kirju haldussüsteem) ei võimalda kõrge külastatavusega kaitsealadel või kaitstavatel üksikobjektidel suureneva inimmõju tingimustes realistlikult, sisuliselt ja operatiivselt reguleerida samaaegselt looduskaitset, talitseda ökosüsteemi seisundit ohustavat puhkeotstarbelist külastamist ja lisaks arvestada erinevate külastajarühmade vajadusi / ootusi ning avalikku arvamust
annaabi.ee 
