EM- KIIRGUSTE LIIGITUS: Infrapuna"valgust" kiirgavad kõik kuumad kehad tajume infravalgust soojusena § Soojusdetektorid § Öönägemine. VALGUSE DUALISM, KAKSTEOORIAT: Laineteooria 1678.a. tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens välja teravmeelse, kuid nõrgalt põhjendatud ideega, et valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus · Lainete sõltumatus Korpuskulaarteooria Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Osakesed liiguvad väga suure kiirusega ning on väga väikesed. VALGUSE MURDUMISNÄITAJA JA VALGUSE DISPERSIOON: Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus § See on seotud valguse levimiskiirusega Valguse kiiruse sõltuvus valguse lainepikkusest nimetatakse valguse dispersiooniks. Valge valgus on oma olemuselt liitvalgus § Läbides klaasi (hõredama keskkonda) "lõhustub" valgus tänu dispersioonile
· EM-kiirguse liigitus (+ kiirguse energia, allika mõõmete, kiirguse lainepikkuse ja sageduse vaheline seos) Madalsageduslained Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultraviolettkiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Kosmiline gammakiirgus · Valguse dualism (e. kaks teooriat) o Laineteooria valgus on kekskkonna ülikiire leinetus o Korpuskulaarteooria valgus on väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Geomeetrilise optika 5 põhiseadust o (Optiliselt homogeenses keskkonnas) Valgus levib sirgjooneliselt o Kiirte sõltumatuse seadus: Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas o Valguse peegeldumis seadus: Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis
Muide, variatsioonarvutuse abil võib Fermat' printsiibist tuletada ka valguskiire tee muutuva optilise tihedusega keskkonnas. Korpuskulaarteooria. Ja ikkagi tuletas Newton "oma teooria", pannes optika ummikusse enam kui sajaks aastaks. Fermat' printsiip murdumisel. Kas suudate tõestada, et kiireim tee vastab murdumisseadusele? Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. 93 Kõik faktid pea peale pööratud. Miks? Ja miks usuti Newtonit rohkem kui prantslasi?
3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Newtoni korpusklid Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk
3)Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses. 4)Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SI-ühikud. Huygens'i printsiip: Laine levimisel on iga lainefrondi punkt laineallikaks; lainefrondi mistahes järgneval ajamomendil saame leida neist punktidest väljuvate keralainete mähispinnana. Huygens'i printsiip: lainefrondi A kõigist punktidest väljuvad keralained tekitavad paralleelse lainefrondi B. Newtoni korpusklid Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste - korpusklite (lad. corpusculum = kehake) - voog. Need osakesed liiguvad väga suure kiirusega (seetõttu levib valgus sirgjooneliselt) ning on väga väikesed (seetõttu ei haju nad kiirte lõikumisel). Osakeste kiirus on kõige väiksem vaakumis ning kasvab ainetes võrdeliselt optilise tihedusega. Maxwelli elektromagnetvõnkumised Langemisnurk on nurk langenud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk. Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk
annaabi.ee 
