..) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler) · Korpusepiirkonnad (Adolf von Seckendorff, Günther Otto Friedrich von Pappritz) · Provintsiaalvalitsused · Kreisid, ametkonnad, jaoskonnad · Balti Hertsogiriigi kava Okupatsioonipoliitika · terror (koonduslaagrid, salakaebused) · eestlaste väljatõrjumine poliitikast ja erakondade keelamine (v. a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3
vastu (Leivarahu), väed hõivasid ka Ukraina. Venemaa jaoks kaotused olid katastroofilised: 25% Venemaa rahvastikust sattus rahulepingu tulemusel Saksa okupatsiooni alla. Venemaa andis oma varem vallutatud alad Poola ja Leedu, andis täielikult alad Saksamaale. Põhja-Läti ja Eesti mandriosa jäid õiguslikult Venemaa võimu alla, kuid Venemaa oli kohustatud välja viima sõjaväe koos varustusega. Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad: Saksa armee pidi tagama avalikukorra kaitse. Koguvõim Eestimaal läks 8. armee kätte (A.O.K.8). Moodustati eraldi osakond, mis tegeles tsiviilalade haldamisega. Samuti moodustati nõukoda "Beirat", mis koosnes baltisaksa aadli esindajatest, nende roll oli nõuandmisest. See oli tähtis, sest sakslased ei teadnud kohalike oludest. Halduskorraldus: Jagati administratiivseteks maakondadeks, Saaremaa moodustas eraldi oleva maakonna. Loodi 3 linnakreisi (Tallinn, Tartu ja Narva), eraldi
Kogu elu hakkas toimima Sa käskkirjade kohaselt, mida pilkavalt nimetati ,,keelan käsen poon ja lasen" kõrgeimaks võimuks sai 8. armee juhatus (AOK8). Armee eesotsas jätkuvalt Kirchbach, hiljem vahetati välja Katheni vastu. 8. armee staabi juures loodi spets osakond, mis pidi vallutatud alade haldamisega tegelema. Major Frantz. Korpuse piirkonnad. Taastati veebruarirevolutsioonieelne jaotus (pm nagu Eesti- ja Liivimaakubermangujaotus). Okupatsioonireziim märksa rangem Lõuna-Eestis. Korpusepiirkonnad omakorda jagunesid halduslikult maakondadeks (kreis). Maakondi jätkuvalt 8. lisaks 8-le varasemale loodi juurde 3 linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral. Tegelikkuses tegeles haldusküsimustega ametisse määratud nn kreisipealik. Selleks sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud
Saksamaa oli soovinud, vaid raskendatud kujul. Sakslased tegid selge vahe sisse: need alad, mis olid vallutatud sõjalsielt enne 1918.aastat, pidid minema täiesti Saksamaa kontrolli alla- Kuramaa, Riia linn ja Lääne-Eesti saared. Venemaa lubas loobuda suveräänsetest õigustest nenele aladele. Venemaa kohustus mitte sekkuma nende siseasjadesse. Kogu selle piirkonna tuleviku määramine jäi Saksa valitsuse asjaks. Halduskorraldus: Baltimaade sõjaväeline valitsus, AOK 8, korpusepiirkonnad. Eesti mandriosas kehtestati tegelikult sõjaväeline diktatuur. Kõik võimuliigid, nii täidesaatev- kui kohtuvõim läksid Saksa sõjaväelaste kätte. Juhtisid Eesti ala oma käskkirjadega. Kõige kõrgemaks instantsiks oli Saksa idarinde ülemjuhatus (Ober-Ost). Idarinde ülemjuhatajaks oli Baieri prints Leopold. Eesti ja Põhja-Läti vallutanud 8.armee juhatus (AOK 8), eesotsas Kircbach, kes vahetati varsti välja Hugo von Katheni vastu (jalaväekindral). Tähtsad
annaabi.ee 
