inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat) · Deviant person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary)
inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi. Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid, korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne(inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes). Moraalinormid mingis kõlbluspõhimõtted.
Sotsiaalsed normid- oluline on asjaolu, et see hakkab konkreetses ühiskonnas kehtima siis, kui esiteks ühiskonna või grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni: · Õigusnormid · Õigusvälised normid Õigusvälised jagunevad veel - tava - religioon - moraalinormid - korporatsiooninormid - jne jne jne, nt veel eetika ja esteetika ja majandus jne õigusnormid on oma olemuselt tüüpilised sotsiaalsed normid Sotsiaalsete normide karakteristikud: · Kasulikkus (ühiskondlik vajadus)- peab olema õigesti orienteeritud (ja diferentseeritud) ajas, ruumis ja adressaatide (so sotsiaalsete gruppide või üksikisikute) osas ning muutuma vastavalt inimeste elutingimuste muutumisele.
grupiliikmed seda järgivad ja teiseks siis, kui norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni: · Õigusnormid 36 · Õigusvälised normid Õigusvälised jagunevad veel tava, religioon, moraalinormid, korporatsiooninormid jne (eetika, esteetika, majandus jne). Õigusnormid on oma olemuselt tüüpilised sotsiaalsed normid. Sotsiaalsete normide karakteristikud: · Kasulikkus (ühiskondlik vajadus)- peab olema õigesti orienteeritud (ja diferentseeritud) ajas, ruumis ja adressaatide (so sotsiaalsete gruppide või üksikisikute) osas ning muutuma vastavalt inimeste elutingimuste muutumisele. Ainult ajas, ruumis ja adressaatide osas õigesti orienteeritud sotsiaalsed normid võivad olla efektiivsed;
annaabi.ee 
