Kuna need suhted on äärmiselt erinevad,siis on vajalik ka täiesti erinev regulatsioon. Nii võib olla erinev reguleermise iseloom. Erinev peab olema ka reguleerimise jõud-see on sanktsioonide osajõud,mida kasutatakse rikkuja suhtes. Oluline on ka sanktsioonide meetod. Erinevatel läitumiste reguleerimistel toimub ka erinevate sotsiaalsete normide abil. Neid erinevaid sotsiaalseid norme saame grupeerida tava normideks,traditsioonideks,korporatiivseteks normideks,usu e. religiooni normideks,välise kultuuri normideks ja kõige suuremateks-õigus normideks. Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata
heaoluriik); samas, 'head elu' ei saa ükski polis kodanikule niisama kindlustada; kuigi polis on eeldus 'hea elu' saavutamiseks, jääb hea elu iga kodaniku enese teha. · Paradoks: riik kehastab sunniviisilist eetilist raamistikku, kus sunni mõte on luua inimestele vabaduse mänguruum. o korporatiivne ühendus seda ei suudaks · - Tsiviilse ühenduse mõte on aga anda just võimalus kõikvõimalikeks korporatiivseteks (nii tulunduslikeks kui mitte-tulunduslikeks) ettevõtmisteks - > kodanikuühiskond. EESTI AVALIK HALDUS: Ülesehitus: · Valdkondlike poliitikate eluring: algatamine, planeerimine ja analüüs, otsustamine, elluviimine, hindamine ja kontroll, muudatuste algatamine. · Struktuur paneb paika kes peab halduspoliitikate elutsüklis tegema mida, kuidas ja millal. · Struktuur mõjutab poliitikate kujundamist ja elluviimist.
Pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus Funktioon: põhiülesanne, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb Struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud Korporatiivne organisatsioon: kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindal eesmärgi teostamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond, oma põhikiri, oma autonoomsed juhtimisstruktuurid, oma kassa. Riiki ja kohalikke omavalitsusi on ka nimetatud korporatiivseteks? Erinevus suveräänsuse pinnal: kõik korporatsioonid alluvad riigi jurisdiktsioonile. 40. AJALOOLINE TÕLGENDAMINE Ajalooline tõlgendamne selgitab välja normatiivakti välaandmise ajal olnud tingumused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega, eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste muutumisel muutub kamünede terminite sisu.
3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed); 3) III rühm: muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud; samuti korporatiivsed); Korporatiivseteks organisatsioonideks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia võib põhineda poliitilisel alusel, maailmavaatelisel alusel või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala. Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) Kindel liikmeskond; 2) Oma statuudiakt (põhikiri); 3) Oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) Oma kassa;
annaabi.ee 
