pikirõmelise, vanemas eas ristkülikukujuliselt lõheneva ja kergelt korgistuva tüvekoorega kuni 25 m kõrgune puu, areaali ebasobivates osades ka põõsasjas. Kasvab tamme- valgepöögi segametsades, samuti segus teiste lehtpuudega. Eluiga 150...200 aastat. Võrsed kollakaspruunid, koorelõvedega. Pungad väikesed, kuni 4 mm pikad, tipupung ja võrsed tipuosas veidi karvased, lehearmid kitsad. Vahel on jämedamad võrsed ja tüvekoor korkjad. Lehed kujult väga mitmesugused, enamasti 3 (5) tömbitipulise hõlmaga, terveservalised või vähearvuliste tömpide hammastega, pealt paljad, tumerohelised, alt heledamad. Õied rohekad, püstistes sarikpööristes.Viljad kuni 3 cm pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub.
Piiril seeneliha pehme, hiljem sitke, valge. Poorid mustjas joon. Eestis sage, eriti haaval ja näha. Esineb vahtral, saarel ja jalakal kasel. Kõbjased vöötkõbjas kübarad tekitab. südame mädanikku. Nakatub asetsevad rühmadena, vahel kooretüügaste kaudu. Eestis sage. kokkukasvanult, poolringjad, suhtelislet Vahtratarjak kübarad mitmeaastased, korrapärase kujuga. Ülakülje kinnitumise korkjad või peaaegu puitunud, ühisel alusel, kohas kõrge kühm. Viljakeha ülakülg on üksteise kohal, vähe eenduvate kübaratega, karvane ja matt, määrdunud kollakas või vahel peaaegu liitunud. Kübara ülakülg pruunikas, ebaselgelt vöödiline. Seeneliha määrdunud valge, sageli sammaldunud. on valge, poorid on valged või Seeneliha on õhuke, hümenofoor valge, määrdunudvalged, ümarad. Põhjustab
kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed). Puit ja selle mädanemine
külmakindluse ja sügisese punaka lehestiku tõttu vääriks seda rohkem. 36. Perekond kikkapuu ja harilik kikkapuu Perekond kikkapuu (Euonymus L.) [evónümus] Perekonda kuuluvad püstised suve- või igihaljaste, vastakute, väga harva ka vahelduvate või männasjate lihtlehtedega kõrgemad põõsad kuni madalad maksimaalselt 10 m kõrguseks kasvavad puud, ka liaanid. Võrsed tihti neljakandilised, mõnedel liikidel korkjad. Lehed alati terveservalised või saagjaservalised, nahkjad, paljad või harvem karvased, rootsulised, lihtlehed. Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka
nimi. See kreekakeelne Theofrastoselt pärit nimi tähendab "heanimeline, heakõlaline". Vana taimeperekond, millised olid juba tertsiaaris kasvamas Euroopas, Gröönimaal, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Perekonda kuuluvad püstised suve- või igihaljaste, vastakute, väga harva ka vahelduvate või männasjate lihtlehtedega kõrgemad põõsad kuni madalad maksimaalselt 10 m kõrguseks kasvavad puud, ka liaanid. Võrsed tihti neljakandilised, mõnedel liikidel korkjad. Lehed alati terveservalised või saagjaservalised, nahkjad, paljad või harvem karvased, rootsulised, lihtlehed. Õied neljatised kuni viietised, kahesugulised, rohekad kuni punakad, õitsevad pärast lehtimist. Vili 4-5 pesaline kupar, igas pesas 1-2 seemet. Seemned kaetud lihaka seemnerüüga. Taimeosad, eriti viljad tihti mürgised! Perekonnas umbes 170 (200) liiki, enamuses pärit põhjapoolkera parasvöötmest, osa ka
annaabi.ee 
