pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas.
Sauvignon blanc Edela- Bordeaux Tänapäeval enamasti värske, Prantsusmaa üliaromaatne, tihti kerge. Tipp versioonid mineraalsed, komplekssed. Enamsti nauditavad just oma nooruses ehk 2-3 aasta jooksul korjest. Mida noorem, seda parem Joogiõpetus. vein. Gewürtztraminer Saksamaa Uue-Maailma Vürtsikas, vägaaromaatne ja riikides õline. Võib olla ka kerge ja (Ameerika kuiv, ning magus, õline, Ühendriigid, vürtsikas dessertvein. Üldiselt
dessertveinid. Kabinett teoorias kergeim ja väikseima magususega QmP vein, kuid headel aastatel võib olla Spätlese tasemel. Maitselt nn ,,poolkuiv" vein. Spätlese tähendab tõlkes "hilist korjet". Viinamarjad on korjatud normaalvalmimisest hiljem ning suhkru kontsentratsioon viinamarjades on suurem. Võiks vastata meie "poolmagusale" maitsele. Auslese tähendab nn "valitud korjet". Viinamarjad on hilisest korjest ning valitud parematest viinamarjakobaratest. Magusam kui Spätlese. Poolmagus kuni magus vein. Beerenauslese tähendab "valitud viinamarju". Viinamarjad on ükshaaval valitud ning reeglina on nad kaetud väärishallitusega Botrytis. (Botrytis ehk väärishallitus on jõeorus udu niiskusest tekitatud hallitus marjadele, mis ,,sööb" viinamarjast vett. Järelejäänud rosinataolised marjad on suurepärased dessertveinide baasmaterjal.) Dessertvein.
· Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust). Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest, kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest. Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid. Teet tootmise etapid: Närbutamine ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk on niiskuse aeglane eemaldamine lehtedest 14 kuni 16 tunni jooksul. Rullimine selle käigus muljutakse lehe rakud puruks, eralduvad rekuvedelikud, õlid ning ensüümid.