küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega. Tundra tundlikku
· Elamute(telkide)-, riietusesemete valmistamiseks, toiduks, transpordivahendiks. · 22.Millega tundravööndi mereäärsed elanikud peamiselt tegelevad? · Põhjapõdrakasvatus, mereloomade küttimine, kalapüük. · 23.Milliseid uuemaid tegevusalasid on tundravööndis kasutusele võetud? · Nafta- ja maagaasi tootmine. · 24.Nimeta tundravööndis elavaid rahvaid! · Saamid, neenetsid, eenetsid, naanassaanid, dolgaanid, eveenid, evengid, jukagiirid, tsuktsid, korjakid, itelmeenid, eskimod. · 25.Mis on tundravööndi väikerahvaste suurim probleem? · Oma kultuuri kaotamine. · 26.Millised kohad tundras on kõige enam reostunud? · Mahajäätud kaevandused, puuraukude ümbrused, jõed, järved. · 27.Kuidas mõjutasid maapinnale rajatud naftajuhtmed põhjapõtrade elu? · Nad jäid toitu otsides nälga ja surid. · 28.Miks peavad tasasel tundraalal liikuvad raskemad veokid sõitma pidevalt vanu radu pidi?
keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31)
ANIMISTLIK-SAMANISTLIKES KULTUURIDES 3.1. Tarvitamisjuhud Kärbseseent on tarvitatud väga mitmeti. Seda on tehtud nii sees- kui ka välispidiselt, nii sakraalsetel kui ka utilitaarsetel eesmärkidel. Välispidise kasutamise juhud jaotuvad nelja rühma, milles seene osa võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: vahetuskaup, kingitus, ravivahend, peibutis. Vahetatud on teda ikka millegi väärtusliku, nagu karusnahkade või põhjapõtrade vastu. Näiteks korjakid, kelle aladelt seent ei kasvanud, tarnisid teda kamtsadaalidelt, ostes vahetati sageli üks seen ühe põhjapõdra vastu. Ka kingitusena on kärbseseenel hinnaline väärtus. Välispidise ravivahendina kasutatakse teda näiteks rästiku hammustuse puhul. Mürgi levimise peatamiseks tuleb kärbseseeneleotist (soojas vees leotatud kuivatatud kärbseseen) naha sisse hõõruda. Peibutisena on kärbseseent kasutatud orava, soobli ja lendorava püüdmisel.
erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas) ˘ • Sari-Niiluse keeled — masaid jt • Khoisani keeled — hotentotid, bu˘smanid 2. Ameerika indiaanlaste keeled • Eskimo-Aleuudi • Põhja-Ameerika (üle 50 keeleperekonna) • Kesk-Ameerika (20 keeleperekonda) • Lüuna-Am (u 75 keeleperet) 3. Aasia-Okeaania-Austraalia keeled • Paleo-Aasia rahvaste keeled Põhja-Siberis — t˘sukt˘sid, korjakid, itelmee- nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt, üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid, t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad. • Hiina-Tiibeti keeled (üle 300 keele) — hiina mandarini-hiina k (Pekingi dialekt, 612 milj. kõnelejat) Tiibeti-Hiina a-rühm — Tiibeti keeled, Himaalaja rahvad, birmalased
annaabi.ee 
