kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike. · Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad pole palju, rohumaid pole peaaegu üldse. 4.2 Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu põllumajandus korilus, küttimine, kalapüük. Korilased läbisid suuri vahemaid väikeste kogukondadena, suuri tagavarasid ei korjatud.
Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi. · Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse.
1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsalt. Savannikarjamaadel tegeletakse enamasti veisekasvatusega. 6.2 Pikk vihmaperiood (üle kuue kuu)- savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatel maadel saab aastas isegi 3 saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väheseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teeõõsas. 7. Ekvatoriaalne vööde- väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad, mis on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad (peamiselt istandused) ei ole palju, rohumaad praktiliselt puuduvad. Taimekasvatuses on ülekaalus palm, kohvi- ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes
Seemendatud pind võib olla tegelikust olemasolevast pinnast suurem, see on võimalik siis, kui talivili ikaldub ja põld haritakse üles ja seejärel seemendatakse uuesti. Nimatud näitaja majanduslik sisu seisneb selles, et ta kaudselt iseloomustab tööde mahtu, mida oli vaja teha maade külviks ettevalmistamisel. Kasvupind-määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist ja iseloomustab seda pinda millelt on võimalik saada saaki. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine.Koristuspind- määratakse kindlaks vahetult enne koristuse algust. Sellel pinnal on saak valminud ja koristamiseks küps. Tegelikult koristatud pind -; määratakse kindlaks peale koristamise lõppu ja see on pind, kus tegelikult toimus koristus.Ideaalses olukorras on need neli näitajat kõik võrdsed. Kui on tegemist halva põllumajandusaastaga, siis kõik need näitajad või osa neist erinevad üksteisest.Kui seemendatud pind on suurem
harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse kahte erinevat kasvupinna kategooriat: a) külvipind (kasvupind) (aruandeaastal saagi saamiseks külvatud pind, sh eelmistest aastatest säilinud külvid, püsirohumaa, kesa); b) koristuspind (pind, millelt aruandeaastal koristati saak). Kasvupind (külvipind) - põllukultuuri all olev pind. Selle pinna alusel toimub ka saagikuse arvutamine. Statistikaamet kasutab andmete kogumisel erinevatel aastatel erinevat mõistet. Koristuspind on see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak. KASVUPINDADE DÜNAAMIKA Statistiliste näitajate dünaamika all mõistetakse vastavate näitajate muutumist aja jooksul.
annaabi.ee 
