Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
Nendest 69 taimeliiki loetakse ohustatuks. Sealsed vihmametsad moodustavad 18% kogu maailma vihmametsadest. Enim levinud on Okoumé ja Caesalpiniaceae alamsugukonda kuuluvad puuliigid. Suurem osa vihmametsast asub Kesk-Kongos, osa jääb ka lääne- ja idapiirialadele. Metsad on elanikele väga olulised – nendest saadakse ravimeid, küttepuitu ja toitu. Kongo vihmametsades elab üle 150 etnilise grupi, kes elavad endiselt toetudes küttimisele ja korilusele. 94% puidu kogutoodangust läheb toorpuidu või puusöena energia tootmiseks. Samuti raiutakse väärtpuitu. 2016. aastal ähvardas Kongo avada oma metsad suurtele tööstustele, kuid seda ei juhtunud. Metsamajandus arenguks on potentsiaal hea – „Metsa seaduse“ järgi tohib eksportida ainult riigi sees ümbertöödeldud puitu ning vaid riiklikud firmad võivad kümne aasta sees 30% puidust toorpuiduna eksportida. See seadus
mis oli arvatavasti kasutusel kui magamisasemed. Nende alt leiti ka inimeste luid, mis võis arvata, et inimene maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal
Asustuse ja viljelusmajanduse areng Tehuacanis polnud ainulaadne, ka teised põhjapoolse Kesk- Ameerika asukad katsetasid põllundusega. Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli kasutusel 57002800 eKr. Inimesed elasid lihtsates ümmarguse põhiplaaniga ritvadest ja rohust majades. Samas ka säilitusaugud. Lisaks kalapüügile ja korilusele kasvatati mingil määral ka kõrvitsaid, pipart ja võib olla maapähkleid. Kodus võidi pidada laamasid. Palomas maahaudadega kalmistu. U 2000 eKr tuli Peruusse mais just maisipõllundus viis rannikuasukad väga komplekssete ühiskondade tekkimiseni. U 4000 eKr sai Peruu rannikupiirkonnas alguse Chilca asulakoht. Väike asula, inimesed elasid pisut maasse süvendatud majades. Söödi meremolluskeid ja kalu, kütiti pisut ka maismaaloomi. Kasvatati ube ja kõrvitsaid
annaabi.ee 
