loomade tarbeks nö sildu rajada. Ökodukt on sild või tunnel, mis võimaldab metsloomadel ületada teid, kanaleid või muid kunstlikke tõkkeid. Ökoduktid võimaldavad ära hoida ülemäärast elupaikade fragmenteerumist, mis viiks elustiku vaesumiseni (elurikkuse vähenemise, liikide väljasuremiseni). Ökoduktid moodustavad osa rohetaristust. Õnnestunult rajatud ökoduktid töötavad ökoloogiliste koridoridena. Eestis asub praeguse seisuga ainult üks ökodukt, mis paikneb Tartu-Tallinn maanteel. [3] Joonis 1. Ökodukt Kalatrepp Juba Carl Robert Jakobson ütles, et iga vesiveski juures peab olema kalatrepp, kergendamaks segavat faktorit kalade teel. Praegusel ajal pole aga sellest pooleteise sajandi tagusest nõudest väga tugevalt kinni peetud. Lisaks veskitele on jõed leidnud rakendust ka enengiatootmises ning selle jaoks ehitatud konstruktsioonid on jällegi kalade rändeteedel ees
* Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee. Koridoridena toimivad tavaliselt maastiku joonelemendid – võsaribad, jõeorud, samuti suuremad või väiksemad omavahel ühendatud metsaosad, mis võimaldavad nii taime- kui ka loomaliikidel jõuda ühelt tuumalalt teisele. 30. Näiteid erinevatest kaitsealade võrgustikest. Natura 2000 1. Igas riigis peab kaitstud olema 20-60% liigi levialast või elupaigatüübist; 2. Mitmekesisus peab olema ühtlaselt kaitstud. Roheline võrgustik 1. Funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku; 2
laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast
keskkonna ressursside parem kasutamine (eri liigid võtavad mullast veidi erinevalt). 20. Antropogeenne stress linnas, rohelised koridorid. antropogeenne stress: õhu saastumine mullakeskkonna häiritus reostamine ja lõhkumine rohelised koridorid: Inimesele paremate puhkevõimaluste loomiseks on kasulik ühiskondlikud haljasalad linnades rajada linna läbivate roheliste koridoridena. Kuid need on ka headeks teedeks kodumaiste liikide linnakeskkonda sisserändeks ja tehiskeskkonnaga kohanemiseks (laululinnud). Nad suurendavad linnakoosluste vastupanuvõimet, teisalt on aga esteetilise ja hariva väärtusega, kuid ka võimalikuks linna eksinud suurulukite lahkumisteeks. 21. Linnas elavad taimed ja loomad. Neile on iseloomulik väga liigirikas puittaimestik ja suur lilleliikide valik. Kuigi liikidest
annaabi.ee 
