kasutusotstarbe ja tapeedi määrdumise võimalused – näiteks kööki ei ole bambustapeeti vast soovitav panna. Naturaalne rootapeet toob ruumi soojust, summutab helisid ning katab hästi ka ebaühtlasema pinna.ekti – paanide ühenduskohad on paratamatult nähtavad. Korktapeet- Korktapeet on tervisesõbralik seinakate. Tänu korgi antistaatilistele omadustele ei tõmba korktapeet tolmu ligi, sobides hästi ka laste- ja magamistubadesse. Tänu oma ainulaadsele struktuurile korgikiht peaaegu ei vanane ega ima lõhnu, näiteks ka mitte tubakasuitsu. Korktapeedi dekoratiivne korgikiht valmistatakse Vahemereäärsetel aladel kasvava korgitamme koorest. Vedeltapeedid- Vedeltapeet on hea alternatiiv tavalistele tapeetidele ja värvidele. See on puuvilla, tselluloosi, mineraalide ja siidikiududest mass, mille segamisel veega saadakse põnev naturaalne antistaatiliste ja heli summutavate omadustega, hingav ning pehme seinakattematerjal. Vedeltapeet
Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40kraadi. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist pisut närbuda, kaabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult. Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, pke 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka. Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 37% tärklist, suhkrut(10%) ja pektiinainet(11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured
varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte. Sooja kliimaga aladel langetavad puud oma lehed kuiva aastaaja saabudes, et ära hoida suurt veekadu. 4 Talvega kaasnevad muudatused Enne sügist lehtede langemist leiab aset hulk muudatusi. Klorofüll ja teised kasulikud ained lagunevad ning liiguvad tagasi puusse. Jääkained, nt parkained, liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid
koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250 • Korgi kogumine toimub täielikult käsitsi. • Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. • Kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht • Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. • Korgil on antimikroobsed omadused. • Suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao • Kork tulekindel, hea heliisolatsiooniga, lihtne hooldada ja käitub ka loodusliku putukatõrjevahendina (sisaldab suberiini). • Selle vastupidavus lubab kasutada igas maja osas, välja arvatud niisketes ruumides, kuna see imab niiskust. • Kork kannatab tänu oma kärgjale ehitusele
millest sõltub mitokondrite arv rakus? miks vajavad mitokondrid hapnikku? Kus tekib väljahingatav C02? Tsütoskeleti koostis: valgulised niidid, torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett teostamine liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine) tsentrosoom- tsentriool- kääviniidid- TAIMERAKK: taimed- autotroofid Rakukest: koosneb tselluloosist Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib Korgikiht: Korp: Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees), ribosoomid, DNA Mitokonder Kromoplast Kloroplast -energia tootmine Oranž, kollane, punane Fotosüntees -sisemine membraan on -karotinoid (pigment) -pole kahte membraani sisse sopistunud -tolmendaja, seemnete -roheline klorofüll (pigment) levitaja -lehtede rakkudes
Koore eemaldamiseks peab korgitamm olema vähemalt 25-aastane ja omama ümbermõõtu vähemalt 60 cm. Iga järgmise 9–12 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgitamme eluiga on 150-250 aastat. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi. Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. Kork kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht. Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. Korgi eemaldamine on äärmiselt delikaatne toiming ja seda teostavad vaid kogenud spetsialistid. Korkil on antimikroobsed omadused, mis vähendab allergeenide ohtu kodus, tal on ka suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao ja on mugav soe jalutuskäigu pind. Lisaks on kork tulekindel, hea heliisolatsiooniga, lihtne hooldada ja käitub ka loodusliku putukatõrjevahendina
tagab turgori e. raku siserõhu. Taimeraku kesta ülesanded: Kuigi rakukest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise on tal ka kindlad funktsioonid. · Tugifunktsioon-taime toestamine · Kaitsefunktsioon-koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised bipolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele, kui kliimateguritele. (tugevalt paksenenud kestadega korgikiht lõvedega gaasivahetuse säilitamiseks ja surnud rakkudest koosnev korp, mis järk-järgult tüve pinnalt lahti tuleb.) · Siserõhu e. turgori tagamine osmoosi teel · Ainevahetuse tagamine. Loomaraku membraani ülesanded: · Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast · Kaitseb kahjulike mõjude eest · Toimub aine ja energiavahetus läbi membraani · Toimub infovahetus · (liikumine amööbil osmoosi abil muutes membraani kuju)
Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude
allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele periderm (korgikiht) ja korp. Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast taimes (joonis). Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre
13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede
13.Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14.Tugikudede ülesanded, paiknemine. Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine.
annaabi.ee 
