kiivalt varjata. Ebakindlat seisundit üritatakse peita väsimuse, soovimatuse, halva enesetunde või kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav. Normaalne erekteerumine Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid. Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. urgetesse) avanevad arterite väänilised harud tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud. Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad
- sugutikorgaskeha – corpus cavernosum seemneväädi algusosa koos katetega ülalpool, dorsaalselt ja paariline eesmisi teravnenud otsi katab glans penis tagumised otsad – crura penis – lahknevad ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule tunica albuginea moodustab mittetäieliku (kammitaolise) korgaskehade-vaheseina – septum penis Erektsioonimehhanism - korgaskehade tsentraalsetesse kavernidesse (korgastesse, urgetesse) avanevad arter profunda penis’e väänilised harud – tiguarterid – arteria helicinae – tavalises olukorras on suletud - erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskude lõtvub, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid - korgaskehad suurenevad ja komprimeerivad neist väljaspool paiknevaid veene, mille harud koguvad verd perifeersetest
mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni.
ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni.
mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni.
annaabi.ee 
