2 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne Kõige rohkem on sellel põllul koreserikast rähkmulda(Kr). Kr keeb pinnalt või kuni 30 cm sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest. Selle mulla peamine miinus on see, et peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel ja vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral. Keskmise sügavusega rähkmuld(K). K muld keeb pinnalt või 30 cm ulatuses.K muld on
Rähkmuldade tunnused: kihisemine huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaa. Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik. Rähkmullad tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Mulla miinusteks on : suur kivisus ja suur koresesisaldus, põuakartlikkus (Penu. 2006). Muldade kasutussobivus Koreserikkas rähkmulla kasutussobivus: kõige suurema kasutussobivusega on Lutsern ja Mesikas, ei sa üldse kasvatada: Lupiini, Tatart. Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder, rukis, nisu, kaer, lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes, söödajuurvili ja kartul. Sama käib ka leostunud muldadega.
ning piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. Rähkmullad hõlmavad 4,7 % maafondist, 1,9 % metsamaast ning 9 % põllumaast. Levinud on nad peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Vähemal määral ka Raplas ja Hiiumaal. Viljakuse rähksetele muldadele tagavad peamiselt enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumus- ja lämmastikusisaldus ja suhteliselt kõrge toitainetesisaldus. Viljakuse muudavad aga varieeruvaks kõikumised koresesisalduses. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest rähasisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskesti haritavast maast. Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga taimed nagu lutsern ja mesikas või ökonoomsed veekasutajad nagu rukis ja oder. Kartulite kasvatamiseks sellised mullad ei sobiks. Rähkmuldade miinusteks on suur kivisus ja põuakartlikkus. Rähkmuldasid saab säästlikult kasutada
Hiiumaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad rähksed rendsiinad Kõrkvere, Kuivastu ja Heltermaa piirkonnas. Kaasnevad mullaliigid on paepealsed rendsiinad ning leostunud mullad, madalamatel aladel gleistunud rähksed, gleistunud leostunud ja rähksed gleimullad. Viljakuse tagavad enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus, kõikumised koresesisalduses muudavad aga viljakuse varieeruvaks. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest räha-, veerisevõi klibusisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskest haritavusest. Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga kultuurid nagu lutsern ja mesikas või suhteliselt ökonoomsemad vee kasutajad oder ja rukis. Rühvelkultuurile ja kartulile nad eriti ei sobi, sest mehhaniseeritud koristamine on raskendatud
annaabi.ee 
