või rohekashallikate laikude ja kihtide teke. Orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest ning moodustuvad erinevad raudoksiidi ühendid. [1] Gleistunud rähkmulld lõimise valem vls28/vls, näitab, et 28 sentimeetrit on veerisega1 ja liivsaviga ning sellele järgneb veeris2 ja. kerge liivsav Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-Bw-C. Huumushorisondile järgneb tuleb metamorfne sisseuhtehorisont ning lähtekivim. [3] Koreserikka rähkmulla lõimisevalem vls18-23/v-kr, näitab, et tugevasti verise ja rähkset liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga. 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille siffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on tugevasti korbonaatsed(keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe
Halvemini lina. Ei sobi heintaimede kasvatamiseks. Raskelt haritav muld ning piiratud harimiskindlusega muld. C agrorühm- rohumaatüübilised haritavad maad Teravili õhematel 15-16 ts ha-1 Tüsedamatel 25-27 ts ha-1 Kartul õhematel 75-80 ts ha-1 Tüsedamatel 160-170 ts ha-1 Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti.
tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid. T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades) BG - sisseuhtehorisont üldiselt (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) G(CG) - (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades(mulla lähtekivim) Leetjas gleimuld - GI Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised,
Tiirimetsa piirkonnas jm. Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja Vaika saartel kohtab Eestis vähe esinevat kaljuranda. Nende rannatüüpidega piirnevatel aladel on põhiliselt koreserikka lähtekivimiga mullad. Haritavat maad on seal vähe ning põllud väikesed. aladel, kus pagurannas paljanduvad aluspõhja lubjakivid või glatsifluviaalsed setted. Tüüpilist liivaranda esineb Saaremaal piiratult, seda on näiteks Järvel, Sõrves, Harilaiul ja mõnel pool mujal. Liivarannad piirnevad sageli metsamaistuga, mille kasutamist rekreatsioonis piirab tihti metsa väike koormustaluvus. Nende metsade järjest suurenev kasutamine nõuab hooldusabinõude
annaabi.ee 
