...................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks mulla ja vee saastumise, sest see huvitas mind. Tean, et see on maailmas suur probleem. Rohkem arenenud riikides on mulla ja vee saastumine väiksem 2 probleem, sest seal rakendatakse mitmeid meetmeid, et seda leevendada. Näiteks tehastes korduvkasutatakse vett ega juhita saastunud vett veekogudesse. Vähem arenenud riikides on see probleem suurem, kuna pole rahalisi võimalusi meetmete rakendamiseks. Sooviksin teada saada, kuidas saaks veel neid probleeme leevendada ja millised oleksid vältimise võimalused. Mis on muld? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke
tekitavad prügi. Me hävitame reostusega maailma. Varsti lihtsalt upume prügihunnikutesse ja meie maavarad saavad laristamise tõttu otsa. Näiteks kilekottide ostmine iga kord, kui poes käime, on mõttetu. Kilekoti asemel on praktilisem osta korduvkasutatav riidest kott, mis ei purune kergesti. Kilekotid on igal aastal ligi miljon elusolendi piinarikast surma põhjustanud ning nende tõttu on hukkunud ka tuhandeid inimesi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid väheseid. Läbipaistvate kotikestega vähendame ka naftavarusid, mida ei ole lõpmatuseni saada. See oli vaid üks näide meie planeedi hävitamisest. Võib-olla inimesed lihtsalt ei tea, kuidas nad tegelikult reostavad maailma. Seega kutsun kõiki üles elama ökoloogilisemalt. Sellega säästate raha ning aitate loodust. Inimesed ise hävitavad ennast ja kogu meid ümbritsevat maailma. Kui midagi ette ei võeta, oleme varsti väljasuremisohus. Mõelge ühiskonnale ja loodusele!
kautsuk, mis hiljem sai tuntuks metüülkautsuki nime all.) Tehnoloogilised omadused: 1. Detaili või koostu töötingimuste lühianalüüs Peab olema esteetiline, kuna tegu on toiduaine tööstuses kasutatava objektiga ja eriti siis kui soov seda ehte matejalina kasutada. Peab olema keemiliselt vastupidav. Peab olema vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), Peab olema kulumiskindel, sest üldjuhul korduvkasutatakse moosipurke. Peab olema kuumakindel, kuid kuna hoidiseid ei keedeta üle 60 kraaaadi, siis kuumakindlus ei pea ületama 75 kraadi, selle järgi võibolla nii tehis, kui looduslik kautsuk. Peab olema suur löögikindlus, sest hoidised survestatakse kinni, et õhuliikumist maksimaalselt takistada. Samuti , kui on soov seda taaskasutada mitmeid ja mitmeid kordi. Mass võiks olla minimaalne, et valmistoodang ei hakkaks ületama moosipurgi raskust
majanduslikult ning keskkonnale kasulik. Enamasti on teisestoorme töötlemine loodustoormetöötlemisest odavam, nt metallide nagu alumiinium ja vask on energia sääst umbes 90%. Materjalide uuesti kasutust jagatakse kaheks: taaskasutus ja korduskasutus. Korduskasutuse puhul kasutatakse materjali või esemeid samaks otstarbeks uuesti, taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat. Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte
kontsentratsioon, lisatakse spetsiifilisi mikroorganisme. Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.Eestis saab neid leida Selveris(hind on 0,6 senti),Solarisis (hind on 0,5 senti). Ivo Aksli sõnab, et Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu on need kaks-kolm korda kallimad kui tavalised kilekotid," selgitab ta. Keelatakse väikeste kilekottide tasuta jagamine. Alates 1. juulist 2017 ei või kassas tarbijale tasuta kättesaadavad olla väikesed kilekotid.
jäätmete koondamine, inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest tihendamine, korduvkasutatakse vaid murdosa. ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine jäätmelademe katmine haljastuse või millegi muuga. 95 13.10.2014 96 13.10.2014 16
annaabi.ee 
