Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse Säästev eluviis Kuidas säästa: · Toitu varudes ja valmistades tuleks arvestada, et ei tekiks ülejääke. · Inimestel pole vaja ka mõtetult palju riideid ja jalanõusid. · Hoonete kütmisel saab kütust kokku hoida, kui soojustada korralikult maja seinad ja mitte hoida asjata väliuksi lahti. · Tööstuses tuleks minna üle säästvatele tehnoloogiatele, näiteks vee korduvkasutamisele. · Tuleb mõelda pakkematerkjalide korduvkasutamisele. Prügiveo homne päev Mida tuleks tulevikus teha: · Tuleb hakata nõudma korralikku aruandlust jäätlus firmadelt · Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu riigis ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat. · Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi: Tekkekoht sortimine kogumine vedu
Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud vett enne kasutusele laskmist. Arengumaades tehakse seda aga küll vähe, sest veepuhastamine on kallis. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba täna vett säästlikult kasutada. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. Saaste vähendamine on lisaks joogiveevarude säilitamise huvides oluline ka taimede ja loomade kaitsmiseks, kes elavad meie jõgedes, järvedes ja meredes. Ookeanid ja mered katavad 71% Maa pinnast ning neis elab 90% planeedi elusorganismidest
Inimestel pole vaja ka mõtetult palju riideid ja jalanõusid. Sageli ostetakse rohkem, kui neid tegelikult kasutatakse. Hoonete kütmisel saab kütust kokku hoida, kui soojustada korralikult maja seinad ja mitte hoida asjata väliuksi lahti. Kasutades sõiduautodeasemel rohkem ühistransporti, hoiamekokku bensiini ning saastame keskkonda heitgaasidega vähem. Tööstuses tuleks minna üle säästvatele tehnoloogiatele, näiteks vee korduvkasutamisele. Sel juhul eilasta kasutatud vett loodusesse, vaid suunatakse uuesti ringlusesse. Nii vajatakse tootmises tunduvalt vähem vett. Väga palju materjali kulub toodete pakkimisele. Paljudes maades pööratakse suurt tähelepanu pakkematerjalide korduvkasutamisele. Nagu näha, on võimalusi säästva eluviisi rakendamiseks juba praegu ja igaüks peaks mõtlema, kuidas ise elada säästvalt. Kuime vähem kaupa ostaksime, peaks neid ju ka vähem tootma
joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. /3/ Puhast vett tuleb kasutada säästlikult Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, peaksid kõik inimesed vett arukalt tarbima. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks nii põhjavett kui ka puhastatud järve- ja jõevett. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele tuleb vett säästvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle vee korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti tööstusesse tagasi. /3/ 5 Mis on vee reostumine? Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/
Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine.
1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt
Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba praegu vett säästlikul kasutada. See tähendab vee kokkuhoidu, korduvkasutust ja ka vee reostamise vältimist. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks põhjavett ning veepuhastus jaamades puhastatud järve- ja jõevett. Vee puhastamine on kallis. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele, tuleb vett saastvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse, vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti töstusesse tagasi. Arengumaades puudub praegu puhas joogivesi rohkem kui pooltel (61%) maa- ja veerandil (26%) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Olmeveed ja tööstuse heiteveed reostavad põhiliselt meie vett ja ka laevad teevad seda. 40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused.
annaabi.ee 
