välismaiste tootmistegurite loodud). Suletud majanduses, kus ei arvestata rahvusvahelisi kaubaja kapitalivooge, on SKP ja RKP väärtused võrdsed. Avatud majanduses erinevad need näitajad aga rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtuse (NFP) võrra: RKP = SKP + NFP.] SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud ja kogutoodang. SKP arvestamine, lähtudes toodangust Saamaks täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast, tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvata vahetoodangu väärtus, mis on ostetud teiste ettevõtete käest ja kajastub juba nende firmade aruandluses. Sellist käsitlust nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja ostetud valmisprodukti (võib esineda ka teenusena). SKP
kusjuures pole oluline, kas tegurid asuvad kodu- või välismaal. SKP korral aga RIIGI territooriumil loodud rikkusi, mis võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud. Edaspidises käsitluses nad samastatakse, eeldades, et kodumaiste tegurite poolt välismaal loodud RKP väärtus on võrdne antud riigis välismaiste tegurite poolt loodud SKP-ga. 6.2 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TOODANGUST Loodud väärtuste kogusumma arvestamisel tuleb vältida korduvarvestust. Selleks tuleb lõpptoodangu väärtusest lahutada vahetoodangu väärtus (sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks). Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmistoodet. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse lõpptoodangu valmistamiseks. RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. Tabel kilelt. Nõukogude perioodil kehtis ka Eestis mitmekordne RKP süsteem, kus ka vaheastmel
mitmesuguseid toetusi. Teiseks on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ja infrastruktuuride ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus makse. 6.6. SKP väärtuse seotus tuludega, toodanguga, kuludega SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud, kogutoodang 1. Kogutoodang: tuleb vältida korduvarvestust. SKP arvestamisel kasutatakse ainult lõpptoodangut, st tuleb pidada ranget arvestust, milline osa toodangu väärtusest lisandus tegelikult ja milline oli varem loodud lisandunud väärtuse osa ehk kui palju väärtust oli juba enne kulutatud vahetoodangu valmistamiseks. 2. Tulud: SKP saadakse, kui liidetakse kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid (kokku rahvatulu) ja lisatakse veel amortisatsioon ja kaudsed maksud. 3
Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest. 18 3.3.Tootmismeetod Et saada täpset ülevaadet loodud väärtuste kogusummast, tuleb vältida korduvarvestust, seega tuleb lõpptoodangu väärtusest maha arvestada vahetoodangu väärtus. Vahetoodangu väärus on juba kajastunud. Sellist lähenemist nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud töö, kaupade ja teenuste väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näide: toote hinna kujunemine Realiseerija 1 ühiku kauba hind Vaheprod. Lisandväärtus
annaabi.ee 
