vestlused valel ajal vales kohas. Põhja-Koreas ei saa inimesed tänapäevani oma arvamust vabalt avaldada, sest valel ajal ja vales kohas avaldatud kõne võib neile saatuslikuks saada. Läbi ajaloo on andnud paljud inimesed sõnadele jumaliku aura neid lihvides ja austades. Kuid tihtipeale on inimesed ka sõnu ära kasutanud püüdes saada oma tahtmisi retoorika abil, muutes sõnu ja paigutades need metafooridesse, alliteratsiooni, kordusesse, irooniasse ja pardoksi(Zeldin 1998, 15). Paljud just nn väikesed inimesed on suutnud oma sõndaega muuta palju. Need inimesed on olnud julged, nad on unustanud sõnakehvuse ja kõhklused ning kõnelnud otse südamest mis on tihtipeale muutnud ajaloos nii mõndagi rohkem kui võimu ja väe valdajad. 3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED
Inimesel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. X0 indiviidid on naissoost ja XXY indiviidid meessoots. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF – regulaatorvalk, mis seondub DNA-ga, kontrollides nii teiste geenide avaldumist, mis on vajalikud testiste arenemiseks. Äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi ning 3 paari erinevaid autosoome (AA, kus iga A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordusesse. Teistel loomadel: kui isasloomal on kaks erinevat sugukromosoomi, X ja Y, nimetatakse tema sugu heterogameetseks. Emased, kes kannavad kahte X kromosoomi, on homogameetsed. Lindudel, liblikatel ja ka mõnedel roomajatel on olukord vastupidine: isased on homogameetsed (ZZ) ja emased heterogameetsed (ZW) 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakärbsetel on isastel geenide
Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne
7.) Hadese peatükis teeb Bloom / Odysseus tegemist surnute maailmaga. Bloom läheb surnuaeda, Odysseus peab ületama Hadese nelja jõge. Samas peatükis mõlemad peategelased meenutavad oma minevikku ning kadunukesi (k.a surnud koera Athost) 8.) Tuule teema, Odysseus sai tuultevalitsejalt Aioloselt kingituseks tuuli täis koti, Bloomi elus seisavad aga ees tuulised ajad, samuti enne mainitud kaotatud võtme teema tuleb taas kordusesse, kui Bloom näeb „Võtmete maja“ („House of keys“) kohviku silti; 9.) Inimsööjate teema- Odysseus ja tema meeskond kohtuvad inimsööjatega, mistõttu Odysseus kaotab mõned oma mehed, Bloom aga läheb baari kus mehed õgivad nagu loomad justkui näitamaks inimsööjate vastikuid söögikombeid; 10.) Sireenid- Odysseus oli ainuke mees, kes söandas kuulata sireenide laulu, kuid
Klassikaliste vormide lahjendus kirjanduses, draamas, muusikas. Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne
annaabi.ee 
