Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm? Somiitide areng ja derivaadid Selgroo moodustumine Skeletiluude erinevad eellased Kehalihaste päritolu ja üldine areng Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Mis on kardiogeenne mesoderm? Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Südame neuraalhari ja tema derivaadid Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid
ettepoole pikaks kitsaks jutiks. Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge. Kolleri sirp määrab organismi anterio-posterioorse telje; see on helevälja aposterioorses osas olev epiblasti rakkude ja MZ paksenenud osa. Henseni sõlm ürgjuti laienenud eesmine osa; (asub ürgjuti kõige peapoolsemas otsas) Ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade): Peaosa Henseni sõlm: kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa Keskosa: lateraalne osa somiitidest, süda, neerud Sabaosa: külgplaadi mesoderm, ekstra-embrüonaalne mesoderm Ürgvagu ürgjuti keskele tekkiv süvend, kui epiblasti rakud hakkavad laskuma epiblasti ja hüpoblasti vahele blastotsööli. // epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisse. // mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp.
epiblasti rakkude migratsioon embrüo sisemusse, kus nad moodustavad organismi enda koed ja organid. Ürgjuti eesmine osa on laienenud ürgsõlmeks ehk Henseni sõlmeks. Rakud migreeruvad läbi ürgjuti anterioorse osa ja langevad alla blastotsööli, seal nad moodustavad endodermi, pea mesodermi, notokordi. Ürgjuti posterioorset osa läbivad migreeruvad rakud moodustavad enamuse mesodermaalsest koest. Henseni sõlmest (anterioorne(pea) ürgjuti osa) areneb kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa, notokord. Ürgjuti keskosast areneb süda, neerud, lateraalne osa somiitidest. Ürgjuti posterioorse (saba) osa rakud moodustavad külgplaadi mesodermi, ekstra-embrüonaalse mesodermi. Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise. Henseni sõlme ette tekib mesodermist peajätke, millest areneb eesaju ja keskaju. Läbi
anterioposterioorset telge Kolleri sirp - helevälja posterioorses osas olev epiblasti rakkude ja marginaaltsooni paksenenud osa, kust saab alguse ürgjutt Henseni sõlm - ürgjuti eesmine laienenud osa ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade) - gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkega epiblasti posterioorses osas anterioorne osa - pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa; seal asub algul Henseni sõlm keskosa - lateraalne osa - somiidid, süda, neerud posterioorne osa - külgplaadi mesoderm, ekstraembrüonaalne mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni
Läbi Henseni sõlme migreerunud rakkudest tekivad neelu endoderm, pea mesoderm ja seljakeelik Kui rakud (tulevased endodermi ja mesodermi rakud) sisenevad ürgjutti teevad nad läbi epiteliaal-mesenhümaalse transitsiooni (EMT) Endodermi rakud teevad läbi MET ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa (germinatiivsirp) Ürgjutt defineerib kehateljed (anterioorne-posterioorne; dorsaalne- ventraalne; vasak-parem). Henseni sõlm (anetrioorne osa) – pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa) Ürgjuti keskosa (lateraalne osa somiitidest, süda, neerud) Ürgjuti posterioorne osa (külgplaadi mesoderm, extra-embrüonaalne mesoderm) 59. Imetaja gastrulatsioon (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav 31 trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st areneb
annaabi.ee 
