km². Keskmine sügavus on 2642m. Suurim sügavus on 7 686 m. Soolsus on u. 36‰. Šelfiala on kitsas. Sügavaimad kohad on mere loodeosas. Hoovused Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas. Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas. Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus Kariibi meri on üks suuremaid ja soolasemaid meresid
Nende erksavärviliste kalade perekonda, kuhu kuulub 12 liiki, iseloomustavad triibud. Näiteks kloun meriroosahvenal on oranz keha kaetud 3 valge triibuga, mille ääred ja rinnauimed on mustaga. Sellest on ta ka saanud oma nime. Nende värviliste kalade pikkus ulatub sõltuvalt liigis 6-12 sentimeetrini ja eluiga on neil 3-5 aastat. Meriroosahvena toitumine on huvitav samamoodi nagu ka meriroosahven ise. Vahest eemalduvad nad kaitsvatest meriroosi kombitsatest ja siirduvad ümbruskonna korallriffidele, kuid liiga kaugele nad oma erksa värvi tõttu ei lähe. Paljudele teistele kaladele on meriroosahven toiduks, kuid ründe eest põgeneb ta meriroosi ,,embusesse". Meriroosahven meelitab jälitaja meriroosi kombitsate vahele, kus meriroos ta halvab ja seedib ning meriroosahven hiljem sööb selle jäänuseid. Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike.
Selle ajal kattub kogu kala keha kleepuva limakihiga ning muudab meriroosi mürgi suhtes tundlikuks. Kui kala on niiviisi ühe meriroosiga ära harjunud, ei kõrveta ta end selle kombitsate vahel liikudes ära. Kui aga selle meriroosiliigi haardes elutsev kala satub teise meriroosiliigi kombitsate vahele, mille suhtes tal immuunsus puudub, hukkub ta otsekohe. Mõnikord lahkuvad meriroosahvenad oma meriroosi kaitsvate kombitsate haardest ning siirduvad ümbruskonna korallriffidele. Nad ei või siiski oma kaitsjast eriti kaugele minna, 2 kuna nende erksad värvid tõmbavad kiiresti endale teiste kalade tähelepanu, kelle jaoks meriroosahvenad on toiduks. Jälitaja, keda meelitab maitsva toidupala kinnipüüdmise väljavaade, ujub koos põgeneva kalaga enesele märkamatult meriroosi kombitsate vahele, kus ta kohemaid halvatakse.
Igal liikmel on kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja planeerimine. Eesti on teinud strateegia arengukava 1998. Eesti riiklik bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (BTV). Üleüldine konvektsiooni strateegiline plaan 2011-2020 on vähendada looduslike elupaikade sh metsade hävitamist vähemalt poole võrra. Võtta kaitse alla 17% siseveegogude ja 10% mere ja rannikualade ökosüsteemidest. Taastada 15% kahjustatud alasid ning vähendada survet korallriffidele. Cartagena protokoll On Rio de Janeiro konventsiooni koosseisus, olev protokoll (2004) mis käsitleb GMO ohutut käitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. Ühinenud on 164 riiki, eesmärgiks on see et kõigil peab olema kättesaadav info turule lubatavatest GMOdest ning ilma vastava loata on GMOsid keelatud sisse vedada. Nagoya protokoll On Rio de Janeiro konventsiooni koossesisus olev protokoll (2010) käsitleb juurdepääsu
-︎Juurdepääs geneetiliste ressurssidele ja kasu õiglane jaotamine Strateegiline plaan 2011-2020, sh Aichi eesmärgid • Vähendada vähemalt poole võrra (ideaalis nullilähedane määr) looduslike elupaikade (sh metsade) hävimist • Võtta kaitse alla 17% maismaa ja siseveekogude ökosüsteemidest ja 10% mere-ja rannikualade ökosüsteemidest • Taasta vähemalt 15% kahjustatud alasid • Erilised jõupingutused, et vähendada survet korallriffidele Eesti ︎Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja arengukava (1999) ︎Eesti riiklik Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustik (BTV) (2005) ︎Elurikkuse andmebaas ︎EL mitmekesisuse strateegia aastani 2020 (2011) ︎Eesti looduskaitse arengukava 2020 (2012) ︎Riiklikud aruanded, viimane V – 2014, järgmine 2019 ︎Bioloogilise ohutuse (biosafety) protokoll ehk Cartagena protokoll (2000/2003) – käsitleb GMO
annaabi.ee 
