reoveepuhastusseadmed, eriti sellepärast, et paljudes turismipiirkondades on turismi kõrghooajal mitu korda rohkem elanikke kui väljaspool hooaega. Reoveepuhastid ei ole tihtipeale ehitatud nii, et nad suudaksid tippkoormuse perioodidel reoveehulga järsu suurenemisega toime tulla. Heitveed on reostanud turismimagnetite ümbruse mered ja järved, kahjustades sealset loomastikku ja taimestikku. Veekogudesse lastav reovesi põhjustab tõsist kahju korallrahudele, sest soodustab vetikate kasvu ja hüpoksiat (hapnikuvaegust). Hapnikuvaeguse otseseks tagajärjeks on kalade suremine, mis mitte ainult ei hävita väärtuslikke kalavarusid ja ei kahjusta ökosüsteemi, vaid on ka ebameeldiv kohalikele elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem
tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud. Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd. Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad
sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased. Kurese maastikukaitseala Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all. Avaste looduskaitseala
Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud. Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd. Erilise kaitse all olevad alad Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks. Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis
CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris ja merevees põhjustab viimase hapestumist, mis pärsib korallipolüüpidel kaitsva lubiskeleti moodustamist. Kui lubiskelett ei moodustu korralikult, jääb korallrahu lainetuse meelevalda ning hakkab kasvamise asemel kahanema. Pleegitumine, destruktiivsed püügitehnikad (kalapüük põhjatraaliga, dünamiidi või tsüaniidiga), hoolimatu massturism, maismaalt kanduvad ülemäärased setted ja reostus kindlustavad korallrahudele koha suurima hävimismääraga ökosüsteemide esikolmikus. Vähem kui poolesaja aastaga on hävinud neljandik troopiliste korallrahude ökosüsteemidest ja kui inimtegevuse surve kasvab, siis lähima 10 aasta jooksul võib hävida veel 14% korallrahudest ning 10-30 aasta jooksul 18%. Maailmamere seisundi halvenemine Korallrahusid e riffe nimetatakse merede vihmametsadeks nendes pulbitseva elurikkuse tõttu
annaabi.ee 
