Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf. Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe), dulcian (tänapäeva fagott). Arenes ansamblimuusika (16
(1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867) · Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore · 19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit Torma ja Väägvere · Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda juhatas lätlane Janis Cimze (1/4 oli seotud muusikaga) ESIMESED EESTIKEELSED MUUSIKAKIRJANDUSE VÄLJAANDED · Nooditrükiste hulgas olid olulisel kohal koraaliraamatud MUUSIKAELU LINNADES 19.SAJ · Eesti seltsides tõusid esiplaanile koorilaul ( Estonia 1865, Vanemuine 1865) RAHVUSLIK ÄRKAMINE JA LAULUPÄEVAD · Rahvuslikust ärkamisest annab tunnistust Johann Voldemar Jannseni toimetanud eesti keele ajaleht Perno Postimees (1857) · Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu · 1864. a hakkas ilmuma Eesti Postimees (leheveergudel propageeriti ka mitmehäälset laulu, avaldati sõnumeid muusikasündmustest jne.)
Kui viitate konkreetse autori artiklile kavalehes, on see nagu kogumiku artikkel. Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel (repertuaari ülevaade kavalehtede põhjal vms), on see allika rollis ja läheb allikate nimekirja. Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a. Artikkel noodiväljaandes, näiteks eessõna Braun, Werner 1976. Vorwort. Johann Valentin Meder. Die beständige Argenia. Das Erbe deutscher Musik. Bd 63. Mainz: Schott, S 3-6. Lühendamine: köide kd, volume Vol, Band Bd; lehekülg lk (lk-d), page p (pp), Seite S. Näide 2b
A. Erxeben, J. C. Quandt noorem ja A. Raudiall.43 Enamasti seisned eestikeelsete lauluraamatute koostamine saksa keelsete laulude ümber tõlkimisest. Lauluraamatud trükiti Saksmaal, kus need siinsele rahvale edasilevitamiseks saadeti.44 Ühistegevus Hernhuutluse põhimõtete hulka kuulusid võrdsus ja vendlus, puudus igasugune vahet tegemine vendade vahel kas jõukuse või seisuse alusel. Seega võis igaüks koguduse 40 T. Siitan, Koraaliraamtud, 58. 41 T. Siitan, Koraaliraamatud, 59. 42 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 29. 43 Tekst pärineb Eesti Rahva Muuseumi infotahvlilt. 44 R. Põldmäe, Hernhuutlane Christoph Michael Königseer, 180. juhtimisest osa võtta. Ka eestlastest talupoegade kanda olid mitmed juhtivad ametid. Eelkõige olid vennastekoguduste sees hinnatud kirjaoskaja talupojad, kes suutsid palvekoosolekutel teistele ette lugeda trükituid raamatuid või käsikirjalisi päevaraamatuid, reisiaruandeid,
annaabi.ee 
