a. Anatoomilised muutused vokaaltraktis / vokaaltrakti strukturaalsed muutused b. Kõri põletikulised protsessid c. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus d. Liiga palju ja liiga valju häälega rääkimine / valju häälega rääkimine / liigne hääle kasutamine e. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire 16. Hääle kõrgus sõltub eelkõige a. Häälekurdude võnkesagedusest b. Häälekurdude pikkusest ning pingsusest c. Kopsumahust d. Häälekurdude võngete tugevusest 17. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on a. Häälepaelad ei sulgu täielikult b. Häälepaelte sulgus on ebakorrapärane c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt d. Häälepaelad ei sulgu üldse 18. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Suuõõs b. Ninaõõs c. Kõri d. Neel e. Häälepaelad 19. Hüpernasaalne hääldus on tingitud asjaolust, et a
· Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Hingamine kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ning hääle valjust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel
hingamis-süsteemi parameetritele erisuguseid nõudeid. Keha asend ja hingamislihaste kasutamise võimalus sõudmises võib piirata kopsuventilatsiooni ja sellega vähendada maksimaalset aeroobset võimsust, võrreldes jooksmisega ja jalgrattasõiduga. Eliitsõudjatel suudab aga nende hingamisaparaat ka sõudmise tingimustes varustada organismi piisava hulga hapnikuga. On teada, et ka kõige pingelisemal lihastööl ei ulatu sissehingamine tavaliselt 40 - 50%ni kopsumahust isegi kõige paremini treenitud sõudjatel. Seega sõudja, kelle kopsumaht on 4 - 5 liitrit, ei suuda efektiivselt sooritada intensiivset lihastööd. Selleks on vaja kopsumahtu 7 - 8 liitrit. Sõudmises, kus liigutuste tempo on 36 - 42 tõmmet minutis ja kopsuventilatsioon ulatub 140 - 150 liitrini minutis ja isegi rohkem, soovitatakse ühe tõmbetsükli jooksul teha kask sissehingamist ja kaks väljahingamist. Esimene väljahingamine tehakse tõmbe ajal. Tõmbe
y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning selgitab nen- de alusel inimese gaasivahetust; y analüüsib hingamiselundite ehituse ja talitluse kooskõla gaasivahetuses võrdlevalt inime- sel ja teistel selgroogsetel loomadel; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot inimese sisse- ja väljahingatava õhu koostise sõltuvusest inimese vaimsest ja füüsilisest tegevusest; y leiab uuringu abil, kuidas sõltub omastatava hapniku hulk kopsumahust, hingamissügavu- sest ja -sagedusest; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot treeningu mõjust hingamiselundkonnale; y selgitab külmetumise, nohu, köha, astma ja tuberkuloosi põhjuseid ning neisse haigestu- mise vältimise võimalusi; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme seedeelundkonna ehitusest ning selgitab nende alusel toitainete seedimist ja imendumist; y analüüsib inimese seedeelundkonna elundite ehituse ja talitluse kooskõla;
annaabi.ee 
